Millised on meie maja hiired?

Fotod: Internetist ja Arne Aderilt
 
Koduhiir.
 
  Koduhiir Mus musculus  
   
Suveti elavad koduhiired väljapool kodu ehk inimelamut, siiski hoonete läheduses - aedades, parkides, põldudel, toitutakse - teravilja-, taimede seemnetest, putukatest... Aprillist - oktoobrini on eluasemeks ja pesitsemiseks lihtsad suveurud. Elatakse klannidena - üks vana isane, paar emast ja noorloomad ja kaitstakse  oma territooriumi sissetungijate eest. Linnades elutsevad peamiselt koduhiired.

Eksterjöör on ühtlaselt hallikarvaline, veidi valkjama kõhualusega, teisest elamusse tungijast, kaelushiirest, kelle karvkate on pruunikas, tagakäpad suurelt valged ja ka muidu koduhiirest, suurem. Kui hiir on lõksuga kätte saadud on selge tunnus nende eristamiseks saba pikkus, mis kaelushiirel on keha pikkune ja koduhiirel kolmandiku võrra lühem. Aga kummad pahategijad majas on, kui nad ennast näole ei anna? Koduhiirte uriin on spetsiifiliselt tugeva „hiire“ lõhnaga, kaelushiirest sellist haisu ei jää. Koduhiir närib ja rikub pea kõike, kuid teeb seda seal, kus rikutud asjad asetsevad. Kaelushiir, oivalise ronijana püüab saaki kusagile ladustada. Need teadmised pole hiirte tõrjeks, aga vähemasti teame, kes „sigadusi“ teeb.

 

Kaelushiir lehesajus.
  Kaelushiir Apodemus flavicollis  
  
Elupaigana eelistavad kaelushiired laialehist lehtmetsa, parke, aedu ja põõsastikke. Tihedas metsas nad ei elutse. Urud on pikad - keerulised ja mitme väljapääsuga. Vahel on erandeid. Talveks tungivad kaelushiired lautadesse, tallidesse, suvilatesse ja inimasulate äärealadel ka elamutesse. Mesitarusid rüüstavad samuti peamiselt kaelushiired, kes lisaks mee ja mesilaste hävitamisele häirivad mesilaste talverahu ja pole haruldane, et selline häiritud mesilaspere on kevadeks hukkunud. Maapinnal liigutakse pikkade hüpetega, puudel ja põõsastel ronitakse isegi mitme meetri kõrgusel ja enamalt jaolt on öist tegutsejat raske tabada. Talveks soetatakse kuni mitu kilogrammi kaaluvad talvevarud, kaelushiir toitub enamasti seemnetest, pähklitest, tõrudest, kastanitest. Ta on võimeline murdma konni, sisalikke, linnupoegi ja väiksemaid liigikaaslasi.

Erinevad hiireliigid koos eksisteerimist ei talu ja tugevam, antud võrdluses kaelushiir, tõrjub koduhiire välja.

Rotid on samuti elamus tegutsejad, aga nende väljaheited erinevad hiirte pabulatest ja neist räägime mõnel järgmisel korral. Eestis elavatest viieteistkümnest hiireliigist on kodu- ja kaelushiir need peamised, kes inimestele meelehärmi valmistavad. Teised hiireliigid on metsa- ja põldude elanikud.

 

Kaelushiir on valmistanud endale leethiirtest pesa.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)