looduskalender.ee

 

Kahjuks väga sageli presenteeritakse fotodel mõningaid loomaliike poosis või situatsioonis, mis on küll efektsed, kuid pole loomulikud, kuna on esile kutsutud inimese poolt. Klassikaliseks näiteks on peadpidi veest väljas, pärani lõugadega valgehai (kelle nina eest assistent on just sekund tagasi ahvatleva kalatüki ära tõmmanud ja jääb nüüd ise parasjagu kaadrist välja). Eesti analoogiks võib pidada vähipilte, millel vähi sõrad uhkelt taeva poole suunatud. Selliste kaadrite puhul pole keeruline arvata, kelle eest loom end kaitsta üritab.

 

Harilikku jõevähki (Astacus astacus) võib Äntus leida nii Sini-,Valge- kui Rohejärvest. Ta ei ole nendes küll väga arvukas, aga kohtumine temaga on seal üsna tavaline. Värviskaala roostepruunist potisiniseni välja.

 

Kuigi särjed (Rutilus rutilus) on meie vetes väga levinud ja neid kohtab pea alati Eesti järvedes sukeldudes, on neist  korraliku foto saamine küllaltki keerukas. Noorte särgede parv võib pikka aega sukeldujaga sünkroonis kaasa ujuda, olles alati umbes meetri kaugusel sukelduja kõrval. Aga kui üritada ennast kaameraga nende poole pöörata, pöörduvad nemadki. Suuremad särjed seevastu peituvad vette langenud puude võradesse, kus neil on kindel peidupaik nii põhivaenlase haugi kui pildihuvilise kaameramehe eest.