looduskalender.ee

 

 Jaanuar: Soomaa puudel on jääseelikud 

 

Jaanuar

2013. algas külmakarmiga – üks lumetorm teise järel vihisemas üle maa. Lund sai peagi kõikjal üle kolmekümne sentimeetri ja sellel oli „kitsejalgu lõikav“ detsembrisula jäänuga sees. Pakast tõi 19. jaanuari öö ja mitteametlik rekord oli isegi üle 30 kraadi miinust, külma jagus terveks kuuks. Taevas sähvisid punased virmalised.

 

Veebruar

Veebruari algus tõi suure sula. Pajutibud pugesid välja ja kakud hakkasid huikama. Lätimaal liikusid suured kuldnokaparved.

 

Märts

Märtsi algus tuli jälle suure tuisuga - metsades lund põlvini. Ainsad, kes paksu lume tagant kevadet aimasid olid linnud - tagasiteel lõokesed ja künnivaresed. Kuu lõpuks olin uurinud läbi suure hulga allikaid, mis kõik veerohkelt sulisevad ja lõin lukku augustis ilmunud raamatu “Eesti allikad” käsikirja.

 

Aprill: reisilt saabunud valge-toonekured seisavad lumehangel 

 

Aprill

Aprillis oli maa täis ohkimisi, et millal ometi lumi sulab, aga teine nädal tõmbabas mustad triibud lumisele maale. Saabusid toonekurgede parved – see on üksikrändurite jaoks tavatu. Välja ilmuvad kirjud liblikad, puugid ja sääsed.

 

Mai: Emajõe ümbruses peatuvad tuhanded läbirändavad tutkad 

 

Mai

Mai algus tõi suviselt sooja ilma ja pööraselt õitsevad ploomid, kirsid ja õunapuud. Nende saaki oli sügisel rohkem, kui ei kunagi varem. Ja ka tigusid oli rohkem, kui varasematel aastatel.

 

Juuni

Juunis jäid ära tavapärased öökülmad, mis kinkis meile juulis vapustava murakasaagi, sellise, et murakale läksid ka need, kes varem neist marjust midagi ei teadnud. Jaaniöö taevas oli „superkuu“ – suur ja kollane täiskuu. Algas põud.

 

 

Juuli

Juulis kõmatas kõuesid, kuid vihma oli nii vähe ja seened ei tahtnud tulla. Aga siis algasid hoovihmad.

 

August: Vaiksed õhtud pakuvad surusääskede pulmamuusikat 

 

August

August algas suure suvesoojaga. Aga sinivetikad jäid suplusvees sel aastal ära. Õunapuud ägasid õunalastis ning kährikud olid õunanuumal - paksud kui pallid. Herilasi oli maru vähe, et isegi teadlased imestasid.

 

September: Kasevõrad saavad endile kenad kollased triibud 

 

September

Septembri vesi oli suplussoe, aga tasapisi hakkas sügis vahtra päid punaseks maalima. Soe rannavesi meelitas võõrliigi – ümarmudila  – madalasse vette mudavanne võtma. Rannavees sulpsijat üllatasid nende rohelised silmad.

 

 

Oktoober

Oktoober saabus lehesajuga ja edasi - tagasi askeldavate haneparvedega. Oktoobri lõpp aga üllatas miinus üheteistkraadiste öökülmade, hommikuhalla ja esimese jääga. Kaevud ja allikad olid kuivad ning vett ei jagunud ka jõgedesse.

 

November

November tuli sadudega, raju tormiga ehk tegelikult pika tormide jadaga. Eesti Energia töömehed ei saanud aasta lõpuni saagi käest. Janunev maa sai lõpuks vett täis. Algas jõuludeni kestev kukeseene hooaeg.

 

Detsember: päkapikkude ajal tegutsevad seekord veel ka rohukonnad 

 

Detsember

Detsembri alguseks oli lumi tulnud ja lumi läinud – peale väikest lumist ehmatust peame aastavahetuseni „rohelisi jõule“. Orasepõllud on tõesti erkrohelised, õitsevad võõrasemad ja sinililled. Torme sähvib ülepäeviti, soojalt merelt tulnud tuul toob ka ohtralt vihma.

 

 

Mis oli 2013. looduseaastal erilist:

 

Minule jäid 2013. aastast meelde aasta esimesel päeval meie õuele tulnud kolmteist aasta lindu, nurmkana, kes lustisid ja sõid teri meie rõdul kuni kevadeni. Paljud allikad kuivasid suvel sootuks, alles novembrivihmad tõid nad taas täis.

 

Mikk Sarv: 2013 oli enneolematu kukeseene- ja muraka aasta. Kukeseeni jagus jõuludeni, ei mäleta teist aastat, kus nõnda oleks olnud. Mõnus pärimusaasta oli kase tikkamise, suitsusaunatamise ja õuesõpetajatega tehtud loodustoitudega!

 

Gennadi Skromnov: 2013 talvine kotkakaamera oli suunatav ja zuumitav. Söödaplatsil tuvastati merikotkaid nii Eestist, Soomest, Rootsist, kui Lätist. Kaamerat juhtisid Looduskalendri foorumi liikmed – suur tänu! Kena koos töö ornitoloogide ja huviliste vahel. Aasta loom hunt, käis ennast Alutaguse metsakaamera ees näitamas.

 

Kaja Kübar: Sügisel oli valge pasknäär tammetõrude kogumisretkel. Aasta looma, hunti, toetasime oma võimete kohaselt lammaste kasvatamisega. Ei pahandanud, kui nad taasiseseisvumispäevaks paremat sööki tahtsid, aga paar päeva peale seda rikkus Enn pidusöögi ära - karjaaias oli üks vana ja kuus noort hunti, kelle ta siis minema ajas.

 

Enn Vilbaste: Heinamaid ja põllumaid on saanud talumaastikku rohkem, kui enne - rukkirääku ja kiivitajat on enam. 2013 leiti Eestis ohtralt uusi linnuliike. Soome rahvuslind laululuik pesitseb aina enam ka Eestis. Oleme hea maa lindudele – tullakse juurde nii põhjast kui lõunast.

 

Arne Ader: Meelde jääb hilissuvine põud, mille tõttu kadus pisematest tiikidest vesi. Kokrede seljad olid porikuus veest väljas. Arvukas tutkaste kevadränne sisemaal. Lehetäidel edenes elu erakordselt hästi. Pärnalehed tilkusid nende nestest ja mesilased käisid lehtedelt magusat korjamas. Rähnirikkus. Kohtumine ondatraga, keda pole õnnestunud pikka aega näha.

 

Ain Raal: Mõistsin, et taimede hingeni täiesti võimalik jõuda ja suhelda nendega. Nägin esimest korda elus vabas looduses kaunist kuldkinga. Tundus täpselt nagu pildil. Isegi pilti unustasin teha.

 

Urmas Tartes: Möödunud aastast jäävad meelde põnevad surusääskede pulmad - vahva on sumisevate putukate keskel nende peost osa saada.

 

Uudo Timm: Šaakal. Aasta jooksul lisandunud teave šaakalite esinemisest Kiviõli ja Häädemeeste kandist näitab, et nad on palju laiemalt levinud ning siia jõudnud omal jalal. Sellisel juhul ei saa me rääkida võõrliigist, vaid loodusliku levila laienemisest. 

 

Urmas Sellis: Suur-konnakotkas Tõnn (ilmselt üks tuntuim kotkaindiviid Euroopas) ei pesitsenud ikka veel, kuigi on juba kuues aasta käia. Mullu koorunud Põlvamaa merikotkas Meelis läks suvekuuma eest pea kaheks kuuks Põhja-Jäämere äärde suvitama... Kotkakaamerate jälgijaile oli ilmselt kõige närvekõditavam kalakotkaste Oksana ja Pireti ning Madise seebiooperlik suhtedraama otse elust.