looduskalender.ee

 

Laululuiged. Matsalu laht

 

 

Saabunud rändlinnud annavad endist häälekalt märku. Eile ja üleeile oli Väikesel väinal korralikku luigemöllu (3000+ isendit), annab Tarvo Valker teada, aga samuti on rändureid ja peatujaid näha järvedel või poldritel. Läbirändajate arvukuseks hinnatakse enam, kui viisteist tuhat isendit. Headeks vaatluskohtadeks on lisaks eelnimetatutele Haapsalu laht, Matsalu laht, Häädemeeste rannikuala….

 

Soome rahvuslind on ka meil aasta-aastalt suureneva arvukusega haudelind ning tänavu võib meil pesitseda kuni sadakond laululuigepaari, aga sellest juba kevade edenedes.

 

Sagedamini kohatud kühmnokk-luige kael on ujudes graatsiliselt kaardus, punane kühmuga nokk (isaslindude must kühm ongi veidi suurem) allapoole suunatud ja tiibugi kergitatakse sageli „purjedeks“. Laululuige must nokaots ja kollane tüvi läheb sujuvalt ning kiilukujuliselt kokku linnu otsmikuga. Kaela hoitakse sirgelt ja tiibu ujudes kenasti seljal.

Veekogu põhjast toitu küünitades märkame laululuige lühikest ümarat saba, mille ots oleks kui maha lõigatud. Suurtel, valgetel veelindudel on mõõdudki sarnased – pikkust pooleteise meetri ringis, Tiibade siruulatust veidi alla kahe ja poole meetri, kuid olenevalt vanusest on kaal päris kõikuv, jäädes seitsme ja kaheteist kilo piiresse.

 

Lauluikede rändeparvest kostuks nagu „koerte klähvimist“ ning nende trompetihäälsed hüüded on vägevad. Kui laululuiged lendavad pea hääletult, siis kühmnokkluikede tiibade iseloomulikku vihinat on ustavalt enamus kuulnud, kes vähegi rannikul hulkunud ja „kühmusid“ lendamas näinud.

 

Laululuik

 

 

Väikeluiki näeme samuti, nemad saabuvad tavaliselt laululuikedest kröömike hiljem. Läbirändajate arvukus on suur just kevadel, umbes kuuskümmend tuhat. Harjumatu linnuvaatleja laululuigel ja väikeluigel eriti vahet ei tee, nad on tõepoolest sarnase välimikuga (vaata Arne alumist pilti). Sageli toitutakse rändepeatustel seltsis. Sisevetel on headeks vaatluskohtadeks  Peipsi järvel, Kallaste-Mustvee rannik, Lahepera järv, aga ka Audru polder ning Pärnu laht.

 

Väike- ja laululuiged. Palupõhja, Alam-Pedja