Käpaliste õitseaeg

 

Eestis leiduvaid "käppasid" on praegu võimalik õitsemas kohata - arukäppa, jumalakäppa, tõmmu käppa (varajane vorm) ja ka halli käppa...

 

 

 

 

Arukäpp on nimetatutest esimene õitseja, kuigi kohe tihedalt kannul on jumalakäpad. Haruldast arukäppa võib kohata praegusel ajal vaid Lääne-Saaremaal.

 

Arukäpp oma iseloomulike roheliste triipudega õiekattelehtedel

 

Jumalakäpp on võrreldes arukäpaga laiemalt levinud mandril, vaid Kesk- ja Lõuna-Eestis kuulub ta äärmiselt haruldaste liikide hulka. Mujalgi pole teda palju, õigustatult on ta 2-se kaitsekategooria alune liik. Lääne-Eesti ja saarte loopealsetel hakkab õitsema isegi kaks - kolm nädalat varem, kui mõnedes kohtades mandri-Eestis.

 

Jumalakäpad päikesepaistelisel loopealsel. Nende violetjas - lillakad õied on hästi silmatorkavad

 

Halli käppa võib praegu õitsemas kohata pigem saartel ja Eesti lääneosas, sealgi vaid avatud kohtades. Kui sama kraavi lõunanõlval taimed õitsesid, siis põhjapoolsel kaldal olid alles pungad lehtede vahelt välja punnitamas.

 

Hall käpp lõunapäikesele avatud kraavikaldal

 

Muuseas miks on halli käpa nimes viide värvile "hall", kuigi tegelikult on ta ju õied punakad?

 

... sest eestikeelset nime pannes leiti, et pooleldi avanenud õisik on eemalt vaadates halli värvi

 

Pole just kuigi sage juhtum, kus hall käpp ja jumalakäpp korraga samas kohas õitsevad.

 

"Vennad käpad" (Orchis militaris) e hall käpp (vasakul) ja Orchis mascula e jumalakäpp paremal