Alam-Pedja lood: Retk jõulukuisel Kirna matkarajal

 

Oma esimest lumekirpu pildistasin 2004. aastal. See oli Kirna matkaraja alguses, üle jalgsilla kohe paremat kätt väikese puudetuka juures. Kümme aastat hiljem kõnnin taas tuttaval rajal, eesmärgiks lumel tegutsevate mutukate uudistamine ja jäädvustamine.

 

Kirna matkarada on mutukahuvilisele tänuväärne paik. Pedja jõe vasakkaldal läbib see vanu lammimetsi, paremkaldal lookleb ka jõeluhtadel. Jalgtee ääres ja luhal on kuivanud rohtu. See tähendab, et rada mööda jalutades kohtame siin aastaringi nii puude, rohttaimede kui ka veega seotud mutukaid.

 

Külma on napilt alla nulli. Taevas on paksud pilved ning nähtavust piirab tüse udu. Talvemutukatele selline ilm sobib. Pilves ilmaga püsib temperatuur stabiilne ja äkilist jahenemist pole vaja karta.

 

Paari külmakraadiga pilves udune ilm talvemutukatele sobib

 

Kirnale jõudes on parkla autosid täis, kuid rajal ühtegi teist inimest ma ei kohta. Vaid Altmetsa torni juurde kogunenud inimeste hääled kostavad läbi udu. Sätin fotokoti selga ja asun teele.

 

Ületan jalgsilla ja olengi luhaservas. Kiire pilk lumele näitab, et olen õigel ajal õiges kohas. Kuue- ja kaheksajalgseid mutukaid on rohkelt. Looduskaitsealale vääriliselt.

 

Minu esimene lumekirbu pilt aastast 2004. Tehtud Kirna luhal

 

Lumekirbud kahekesi

 

Kõige arvukamad putukad jõeluha lumel on mitmesugused hooghännalised ehk rahva keeli lumekirbud. Neid on nii palju, et pärast väikest varitsemist õnnestus neid ka paarikaupa kaadrisse püüda. Siitsamast leian ka esimesed kääbusämblikud. Nemad võivad lumelohukesse kootud võrguga ka lumekirpe püüda ja ära süüa. Paraku kulgevad ämblikud ilma saagita.

 

Kääbusämblik

 

Vaatamata miinuskraadidele näen lendavaid talvesääski ja seenesääski. Talvesääsed on putukad, kelle valmikud tegutsevad sügisest kevadeni, ka talvekuudel. Nad meenutavad oma pikkade jalgade tõttu pisut sääriksääski, kuid on neist õrnema kehaehitusega. Seenesääsklaste valmikuid kohtame tavaliselt sügiseti, kuid nende seas on samuti talvise aktiivsusega liike.

 

Talvesääsk enne lendutõusu

 

Seenesääsklane

 

Rajal edasi jalutades märkan äkitselt minu jaoks uutmoodi putukat, kes osutub tavarautsikuks. Mida teeb üksik ühiseluline sipelgas sel ajal lumel? Tema peaks ju üheskoos pesakaaslastega pesakuhja all maa sees talvituma! Hilisem arupidamine annab võimaliku selgituse. Teadupärast on Kirna rikas rähnide poolest. Rähnid, eriti näiteks hallpearähnid toituvad ka sipelgatest. Võib ju olla, et lumel ukerdav rautsik on sinna kukkunud rähnilt, kes käis sipelgapesa rüüstamas.

 

Tavarautsik

 

Putukatega koos rännates läheb teekond aeglaselt. Liigun keskmiselt kilomeeter tunnis. Vaatluste saaki ja pildirida täiendavad üks tilluke tirdivastne, noor hiidämblik, metsalühitiivad, eriskäpp-kärblane ja rohukedriku röövik.

 

Sellise kentsaka välimusega loom on lühitiiblasest mardika vastne

 

Rippsillani jõudes pean aru, loobun jõe ületamisest ja võtan suuna tagasi raja algusse. Hindan, et päike läheks enne looja, kui kogu rajale tiiru peale saan. Kui kodu poole minema hakkan, on minu auto parklas ainsana oma juhti ootamas.