looduskalender.ee

 

Halljänes

 

 

Lund napib, jäneste talvine elu sedavõrra hõlpsam - õunaaedadesse hakatakse trügima sellest hoolimata.

 

Novembrist kannavad halljänesed talvekasukat, mis päris erinevate värvivarjunditega ja lumega erilist kaitsevärvi ei paku. Halljänesed on kogu Eesti maakamaral alles 18. Sajandist. Vastupidiselt meie põlisliigi valgejänesega, tema on metsaelanik, kannab talvel valget kasukat ning kellel käpaalusedki talvel karvadega kaetud ja seetõttu on ka nende jäljed ümaramad

 

Halljänesed alustavad toimetamist hämarikus nii põldudel, kui heinamaadel, kus nähtavat avarust. Päeval peidulised sest loodetakse heale kuulmisele ning kiiretele jalgadele. Viimastel aastatel on halljänesed jälle märgatavamad ja tundub, et arvukuse madalseis hakkab mööduma. Ega halljänesed nii väiksed loomad polegi - kehapikkust kuuekümne sentimeetri ringis, sabajupp kümme sentimeetrit ning vanaloomadel keskmist kaalu viie kilo ringis. Emasloomad on muuseas isasloomadest kröömike suuremad.

 

Halljänesed alustavad pulmadega juba veebruaris, siis võib mõne ihaldatud emaslooma järel silgata õige mitu isaslooma ning nendevahelised kaklused on sel ajal päris tavalised, mis päädivad lõhkiste kasukate ja kõrvadega ja haavade paranedes armilise silmnäoga. 

 

Kui meile saadetakse jäneste jooksuaegseid või ka pilte tegevusjälgedest, saame „pikkkõrvade“ kevadistest tegemistest veidi lähemalt arutleda.