looduskalender.ee

 

Laupäeval 25.01.15 oli metsisekukk Tõrvas, Valga ja Karja tn. ristmikul

 

 

Vaid pulmaajal, mis võib pehme talve järgselt alguse saada juba märtsikuus on metsised seotud oma mängupaikadega ja seda  mitmete põlvkondade vältel ehk aastakümneid - need kohad on ka enamuses kaitse all. Talvisel ajal liigutakse ringi otsides sobivaid toitumispaiku ning sugupooled saavad kokku alles mänguplatsidel. Pesitsejaid on hinnanguliselt veidi üle tuhande paari ning nende arvukuse kahanemine viimase poolsajandi jooksul drastiline, meie saartelt neid enam ei leia.

 

Kuidas võib sattuda metsis väikelinna? Pelglikud linnud ajab liikvele häirimine, eriti suuremad lageraied meie metsades ja polegi midagi parata, kui otsida veel säilinud vanemaid männikuid. Nn „hulle metsiseid“, satub meie asulatesse umbes kümmekonna ringis aastas, Tõrvas nähti viimati tedrekana möödunud aasta maikuu esimestel päevadel. Sellist käitumist täheldati meil esmakordselt 1961. aastal ja üldjuhul on „seiklevaid“ isaslindude proportsionaalselt rohkem ja nemad võivad inimese suhtes ka ähvardava hoiaku võtta.

 

Meie looduse põlisliik metsis ongi metsaelanik nad suudavad „suure robinaga“ ja madalalt lennata suht lühikesi vahemaid ning tegutsevad enamalt jaolt maapinnal, ööbima sätitakse endid jämedamatele männiokstele. Pildil olev põhiliselt musta sulestikuga kukk võib kaaluda oma neli kilo, hea varjevärvi sulestikuga kanade kaal jääb kahe kilo lähedale – tegu Euroopa kõige suuremate kanalistega.

 

Metsiste vaatlused: LINK

 

Vaata ka paari päeva tagust metsise käitumist Alutagusel: LINK