looduskalender.ee

 

RMK Tallinna kontori aatriumis, Toompuiestee 24 on 21. maini tööpäeviti avatud näitus „13 tihast“, kus väljas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite esimese kursuse üliõpilaste koolitööd ehk moodsad

linnumajad ning Tiit Hundi pildid lindudest, kes pesakastides elutsevad.

 

Kodude juurde on inimesed linde pesitsema meelitatud juba mäletamata aegadest. Arvatavasti vanasti polnud nii tähtis, millist laulu lind laulis, hoopis olulisemaks peeti nende munadest saadavat toidulisa.

 

Nõnda, kuidas tõekspidamised ajas arenevad, on muutunud ka lindudele pesakastide paigaldamise mõte. Möödunud sajandil pandi pesakaste sadade kaupa metsakvartalitesse, et sel moel vähendada puidukahjurite hulka – lindudest pidi kuidagi kasu saama. Tänapäeval riputatakse pesakaste aias kasvavale puule, maja-, sauna- või kuuriseinale enamasti ikka selleks, et pesitsejad oma naabrusega meile rõõmu valmistaksid.

 

Linnuliigid, kes tulevad pesitsema pesakasti, teevad looduses oma pesa peamiselt puuõõnsustesse, -uuretesse ja -pragudesse. Luksuslik kodu on paljudele värvulistele rähnide rajatud vanad pesaõõnsused. Selliseid linnuliike on meil ligi kolmkümmend.

 

Kõigile tuntud kuldnoka ja rasvatihase kõrval on koduaias sagedasemad pesakastide asustajad varblased, must-kärbsenäpid, sinitihased, piiritajad, lepalinnud jt.

 

Harjumuspäraselt pannakse lindudele pesakaste ikka kevadel enne esimeste kevadekuulutajate saabumist – ja õigesti tehakse. Kevadisel pesitsusajal tõesti leiavad need kõige rohkem sihipärast kasutust, kuid pesakaste võidakse ka kasutada teistel aastaaegadel ja muuks tarbeks. Näiteks värbkakk noppis aialindudele pandud söögialuselt kokku tihased ja ladus toiduvarusid kogudes nendega kuldnoka pesakasti pilgeni täis, mõned linnud aga tulevad talvisel ajal pesakasti ööbima. Oravad, nahkhiired, hiired, herilased jt kasutavad samuti pesakaste pesitsemiseks ja pelgupaigaks.

 

Teeme siis omavalmistatud pesakastiga sulissõprade elu kergemaks – välja arvatud herilastel.