looduskalender.ee

 

Põdrakärbes

 

 

Tänavu algas põdrakärbeste nuhtlus veidi hilisemale ajale, kui tavaliselt vähemasti Põhja-Eestis. Möödunud nädalavahetusest on metsad „kiusajaid“ täis kõikjal.

 

Nukust väljunud kärbes kasutab koheselt tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele, madalamale põõsale. Õnneks on tegu maru kehvade lendajatega.

 

Varitsuskohal jäädakse „peremeeslooma“ ootele, et ohver tabada ning tema kasukasse peituda. Seejärel vabaneb põdrakärbes tiibadest (murrab need vastu karvkatet), kuna eeldab, et temal neid enam tarvis ei lähe sest ilma on hoopis mugavam tihedas kasukas tegutseda.

 

Põdrad püüavad „kiusajatest“ igati vabaneda: põdrakärbsed kannatavad aga välja nii puude vastu nühkimise, poris püherdamise ja mida kõike veel. Karvkattes püsimisele aitavad kaasa pikad, hambuliste küünistega varustatud jalad ning keha katvad karvad, muidu siledal kitiinskeletil. Arne piltidel on kõik päris kenasti näha ja metsas saate ise uurida.

 

Muidugi põdrakärbsed hammustavad aga „peremehe“ veri on vajalik soo jätkamiseks. Hammustuse koht, kus põdrakärbes oma süljega segatult verd imes, läheb kupla ning kiheleb ebamugavalt ja mitu päeva. Viimastel aastatel on täheldatud, et tundlikele inimestele võivad hammustused tekitada isegi allergilisi nähte.

 

Metsast väljudes on abiks tihe kamm ning hoolikas riiete kloppimine. Kui põdrakärbse nuhtlus väga hulluks tikub minema, laseme lihtsalt metsast jalga. Kasukaga metsaelanik praegu küll olla ei tahaks…

 

Põdrakärbes