VIDEO: saarmas kalakoelmul

Video salvestuselt Urmas Lett, www.eenet.ee
 
 
Harilik saarmas        Lutra lutra
 
Vastu eilset käis saarmas ennast kaamera ees näitamas, hooletud kudejad võivad talle olla päris hõlpus saak. Nii mõnelgi forellil külgedel võime märgata nii küüne, kui hambajälgi. Ujumisel paistavad saarmal veest välja nii silmad, kui nina ja sukelduda mõistab loom vaikselt.
 
Veeelulist kohastumist märkame kohe: keha voolujooneline ja sale, sabajuur jäme ning otsast peenike, moodustades saarma kogupikkusest üle poole. Lühikestel jäsemetel viis varvast, mille vahel ujulestad.
 
Üksikeluviisiline saarmas on nn poolveelise eluviisiga kena kärplane: meie looduse suurim poolveeline kiskja. Täiskasvanud isasloomade kehapikkus võib küündida üle meetri, kehakaaluga kümne kilo ringis. Emas- ja muidugi noorloomad on vanadest isastest kuni kolmandiku võrra väiksemad. Tiheda, kauni, veekindla ning äärmiselt vastupidava pruuni kasukaga - saarma naha ruutsentimeetril kasvab kuni viiskümmend tuhat karva! Vees jäävad lühikese aluskarva vahele õhumullikesed ja seega märgub saarmatel vaid pealiskarv. Kasukavärvus pruun, kõhualune veidi heledam, Lamedal peal märkame valkjaid mokkasid, looma põsed ja kurgualune valkjad.
 
Tegutsemist alustatakse valdavalt videvikus, südaöö järel minnakse vast mõneks tunniks puhkama. Kuidas ja mille abil saarmad sogases vees ning pimeduses orienteeruvad? Kuigi nägemine on neil vee all üpris hää, aga jahipidamisele aitavad kaasa pikad, tundlikud vuntsid lisateabe edastajatena. Sukeldumisel sulguvad saarmal nii ninasõõrmed, kui kõrvad ning vee alla jääb saarmas vaid napilt pooleks minutiks. Kellel on võimalus olnud nendega looduses kohtuda, teavad.
 
Millest siis sügis-talvel toitutakse?  Saarmate söömiskohtadelt leiame valdavalt kalade, saarma peatoiduse jäänuseid. Muidugi jahitakse veekogude põhjamutta talvituma pugenud konni, limuseid ning jõevähke (kui neid vesikonnas peaks elutsema), maapinnal kütitakse sügisel pisinärilisi. Toitumispaika jäetakse alati midagi „vedelema“ – peapool ning teised „magusamad“ palad söödud, jäetakse sabapoolik soomuste sekka vedelema. Kauaks „jäätmed“ vedelema ei jää - tähelepanelikke silmi on ümbruskonnas hulganisti ning toit pole raisata…
 
Ööpäevane toidutarve küünib kilo-pooleteiseni ning öine jahiretk võib olla kolme kilomeetrine, aga toidupuudusel küündida kümne kilomeetrini.
Karmidel talvedel, paksu jääkattega osutub üpris keeruliseks osavatel kiskjatel ellu jääda. Kevadeks ongi saarmate kehakaal jäänud kolmandiku võrra väiksemaks.
 
Tegutsemisala märgistatakse roojahunnikutega suht nähtavatel näiteks veest väljumise kohtadel: kividel, kändudel, puutüvedel, kallastel... Saarma ekskremendid on kergelt äratuntavad, värskelt limased, värvuselt tumerohelised kuni mustjad, neis on nii kalasoomuseid, kui luid ning haisevad traani ehk kala järele.
 
Kui saarmate urgude sissekäigud jäävad veetasemest allapoole, siis peab õhutuseks olema pesakambri kohal õhuauk. Üldjuhul on nendel loomadel mitmeid varjepaiku.
 
Saarma jälgi võime märgata isegi mereranniku liival. Meie merevesi on sedavõrd mage, et saarmad käivad kaldavees kala otsimas, aga pesakohti pole seniteada mererannast veel leitud.
 
Pildi napsas Hagnat, LK foorumist
 
Sellised näevad välja kiskjate ründejäljed…


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)