EST EN DE ES RU  FORUM

       

Uued kaamerad

Uued kaamerad

 

Märka igihaljust metsas

Foto Arne Ader
 
Metspipar
 
Harilik metspipar        Asarum europaeum
 
Metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised, kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt näiteks sinilillega, kellega sageli isegi kasvukohta jagatakse.
 
Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades ikka seal, kus muld niiske ning huumuserikas. Meie looduses päris tavaline taim, harvemini esineb teda Põhja-Eestis, aga meie saartelt metspipart leitud ei ole.
 
Pipralõhna, kibeda ja vürtsika maitse tõttu omale nime saanu  ei kõlba paraku mürgisuse tõttu toitude maitsestamiseks. Pipralõhna tunneme suvalist taime osa oma sõrmede vahel veidi muljudes.
 
Loomad väldivad metspipart, kasutajateks on hoopis lõhnaainete tootjad – ürgsed ning vürtsikad metsalõhnad on „in“.
 
Igihaljad taimed on viimaste aastakümnetel Euroopas levinud põhja poole, seda seostati enamalt jaolt kliima soojenemisega. Teadlaste viimaste aastate hästi dokumenteeritud uuringud näitavad, et atmosfääris suurenenud CO2 tase suurendab igihaljaste taimede konkurentsivõimet heitlehiste ees.
 
Igihaljaste taimede lehtede struktuur erineb oluliselt heitlehiste taimede omast: üldjuhul peavad igihaljaste taimede lehed looduses püsima mitme kasvuperioodi vältel. Igihaljaste lehtede rakud on heitlehistega võrreldes paksema rakuseinaga ning „tihedamalt pakitud“, sisaldades rohkem struktuurset, kui mittefotosünteesivat kude.