Nendest, keda kokku lugeda hästi ei anna

Foto Arne Ader
 
Leethiir
 
Leethiir        Myodes glareolus varem Clethrionomys glareolus
 
Ei anna neid miskitpidi kokku lugeda, aga kindlalt on leethiired, hamsterlaste sugukonnast arvukaimad imetajad Eestimaal. Lisaks eelmainitule esineb liigil kolme-nelja aastaste vahedega tsüklilist arvukuse kõikumist nn hiireaastat (see pole reegliks ning pole vahel ka eriti märgatav).
 
Suure arvukusega saakloomad mõjutavad oluliselt toiduahelas kõrgemal paiknevate röövtoiduliste imetajate, samuti röövlindude sigimisedukust ning arvukust. Veebikaamerates oleme märganud aastati erinevate saakloomadega poegade toitmist. Kodukakud on erinevatel aastatel toonud järeltulijatele nii hiiri, konni, kui vihmausse no mida parasjagu looduses arvukamalt leida võib.
 
Leethiirte kasukas märkame seljal punakaspruuni, kõhupool hallikat. Iseloomulikuks tunnuseks valged või helehallid kõrvatagused. Kehapikkust kaheksa kuni kümme sentimeetrit, sabapikkust poole kehapikkuse jagu. Kaal oleneb muidugi vanusest, kõikudes kaheksateistkümnest grammist kuni sama numbri kahekordsuseni. Esijalgadel neli, tagajalgadel viis varvast.
 
Metsaelanikud asustavad ka raiesmikke, põõsastikke, vahel ka linnaparke. Urusüsteeme rajatakse puujuurikate vahele (pesad jäävad külmumispiirist madalamale), kasutatakse prahihunnikuid, liigutakse mutikäikudes, head ronijad kasutavad vahel isegi lindude pesakaste, talvisel ajal rajatakse käike lumevaiba all… Välditakse rohumaid.
 
Pimedas tegutsetakse aktiivsemalt, aga päevasel ajal tegutsevat leethiirt kohata pole midagi haruldast. Maapinnal liigutakse hüpeldes (hästimärgatav, kui loomake metsateed ületab). Enamalt jaolt taimtoiduline tegelane, tegutseb seetõttu osava ronijana ka puudel. Rohelisi taimi enam suurt ei ole, toitutakse seemnetest, pähklitest, tammetõrudel oli tänavu „ikaldus“, seeni kimbutas põud… Kõik eelnimetatu kuulub nende toidulauale, lisaks vähesel määral putukad ning selgrootud. On täheldatud, et kogutakse ka talvevarusid.
 
Leethiired peavad eluspüsimiseks toituma vähemalt kümme korda ööpäevas, päevaseks toidutarbeks kulub tervel loomakesel 80% kehakaalu jagu. Ellujäämiseks ja ohtude vältimiseks peab pidevalt tegutsema.
 
Talvisel ajal leethiired ei sigi, sellest siis varakevadel.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)