Kirjutas Vahur Sepp, metsamees
Foto Arne Ader
Metssigadel on kätte jõudnud põnevad ajad – alanud on jooksuaeg. Alus uue põrsapõlvkonna tekkeks pannakse algus novembri lõpus ja detsembris.
Kuldid liiguvad ringi tavapärasest rohkem. Praeguseks on neil rindmikule kasvanud „kilp“. Niinimetatud „kilp“ on nahaalune, kahe … kolme sentimeetri paksune sidekoeline paksend. Selle ülesandeks on kaitsta rindkeret rivaali kihvahoopide eest. Suurenenud on ka koti kujuline preputsiaalnääre, mis asub peenise otsa juures. Sealt levib vänget kuldi lõhna. Hais on eriti tuntav sageli erinevates urineerimiskohtades.
Sigade nühkimispuudelt võib leida kultide kihvajälgi. Kihvajälgi tehakse aastaringselt, kuid eriti intensiivselt just jooksuajal. Oskaja võib lugeda, mitme kuldiga antud paigas tegemist on. Eesmärgiks on lüüa märk võimalikult kõrgele. Uriinis püherdades ja puu vastu nühkides jäetakse maha antud isasloomale iseloomulik spetsiifiline lõhn. Nühkimis - märgistamis puud on nagu teadetetahvlid. Kult loeb sellelt olulist teavet rivaalide kohta. See omakorda aitab ära hoida asjatuid võitlusi. Omavahelisi veriseid turniire korraldavad enamasti võrdväärsed vastased.
Huvi nühkimispuude vastu on suurenenud ka emistel. Põnev ju teada milliseid kavalere antud piirkonnas ringi liigub ja keda tahaks kõige rohkem kosja tulemas näha…