Foto Arne Ader
Lumimari
Raagus okste ja lühikeseks jäänud päeva taustal märkame lumivalgeid vilju raagus põõsal, aastakümnete tagusel menukal ilutaimel.
Tegu enamalt jaolt umbes meetrise püstise põõsaga, mille peened võrsed helepruunid ning mis nii maa- kui linnahaljastuses ja vanades parkides sedavõrd levinud, et lumimarja tunneb meis igaüks.
Looduses kasvab põõsas hoopis Kanada lõuna- ja USA põhjaosa metsade põõsarindes, moodustades seal tihedaid põõsastikke.
Kasvutingimuste suhtes lepib lumimari vähevilja ja linnatingimustes ka soolasid sisaldava mullaga. Konkureerivad edukalt suuremate puudega, kasvades hästi nii poolvarjus, kui avatud kasvukohtadel.
Oktoobrikuus valmisid keskeltläbi sentimeetrise läbimõõduga lumimarja viljad, milles on peidus kaks luuseemet – botaaniliselt vaadates luuviljalised.
Valged, silmatorkavad vilju peetakse meil kergelt mürgisteks, neid ei soovitata nn „lasteparkidesse“ istutada. Huvitav, et ameerika dendroloogid lumimarja mürgisust ei kinnita.