Videos näeme, et koelmul toimetav emasforell leidis kivikeste vahelt marjatera, millega ta „mängis“ kord suhu haarates ning jälle välja sülitades. Videolõigust jääb selgusetuks, kas ta forellimuna lõpuks ka nahka pistis…
Kindlalt võib aga väita, et jõeforellid pole marjaõgimise eesmärgil liigikaaslaste pesade rüüstajad. Polegi lõpuks vahet, kes selle hulkuva marjatera nahka pistab, sest pesalohust välja ja allavoolu kandunud elualged on niikuinii hukule määratud. Sellega on loodus juba arvestanud.
Mis söögiks kõlbulik ei jää looduses ripakile. Siinses vooluvees arvukalt esinevad luukaritsad leiavad kaisetult ning omasoodu allavoolu veerevad marjaterad ülesse ja mõni võib langeda mõne väikese kooriklooma ohvriks. Looduses ei lähe kaotsi miski.
„Väike kalaraamat“ on vajalik abiline algajale kalamehele või lihtsalt kalahuvilisele. Raamatust leiab neljakümne Eesti vetes elava kala kirjelduse, tutvustatud on ka kalade elupaiku, sigimist ning toitumist.
Raamatu autor Tiit Hunt on zooloog ja loodusfotograaf. Ta on aastaid pildistanud elusaid kalu vees, nii et tema fotodel näeme iga kala oma õigete värvide ja liigitunnustega. Kui kala ei ole võimalik õigesti fotole saada tema loomulikus elupaigas, siis võtab Tiit Hunt pildistades appi akvaariumi.
„Väikese kalaraamatu“ teise, täiendatud trüki jaoks vahetas autor uute ja paremate vastu välja ligi pooled kalapildid. Meie vete uustulnukana jõudis raamatusse ümarmudil.