Kalakaamera mikrofoni kostus juba mitmel päeval lobistamist ja pladinat, ilma et oleks märgatud helide tekitajaid. Nüüd nad siis jõudsid kohale, ei või olla – sinikael-pardid?! Uskumatu, et sinikaelad on osutunud forellipesade rüüstajaiks. Kui poleks seda unikaalset videodokumenti näinud, poleks osanud uskuda.
Senini teame, et sinikael-partide toit vees on veetaimestik ja veekogu põhjas elutsevad putukavastsed, limused, koorikloomad jt. selgrootud. Videost näeme, et sarnaselt kurvitsalise veetallajaga, sõelub ka sinikael jalgadega tallates välja mudasse või liiva-kruusa sisse pugenud toidupalakesi. Tekib küsimus, kas forellimunade sõelumine ja marjaõgimine on vaid Põlula „andekate“ partide õpitud ning sihipärane tegevus või laiemalt levinud sinikaelte praktika?
Kui linnasinikaelad üheksa paiku õhtul Schnelli tiigi kaldal tänavavalguses magavad, pea tiiva all, siis Põlula “prakanjeerid” pimedal ajal tegutsevad.
Keila jõel Keila-Joal olen lõhede ja forellide koelmutel alati näinud ka sinikael-parte tegutsemas, kuid pole kunagi osanud seostada neid marjasöömisega. Ega veel teagi, mida Keila-Joa omad seal teevad ja mida või keda toiduks otsivad?
Asi vajab jälgimist. Tartu kandi sinikaelad aga neelavad konni.
Mida me siis sinikaeltest-kurikaeltest ülepeakaela teame, võib olla ehk seda, et raskel ajal kõlbab neile ka sink ja munad ning igapäevane sai.