looduskalender.ee

 

  

  

Koprad on muutunud aktiivseks, käes on innaaeg. Siseveekogude äärde jalutades maksab selle pilguga ringi vaadata, et kas kusagil on näha piibri värskeid tegutsemisjälgi – näritud põõsaid ja oksi. Praegusel ajal on kobraste toiduvarud otsakorral ja loomad liiguvad ringi ka päeval, rääkimata pimedatest tundidest. Märgistatakse valdusi. Ning enne kui kevad toob kaasa värske toidu - noored pehmed võrsed ja veetaimed -  tuleb neil leppida lehtpuude ja põõsaste koorega ning väiksemate okstega. Hea kopra elupaiga juures kasvab alati lehtpuid – haabi, pajusid, kaski – sealt käib ta neid siis haukamas.

 

Eesti suurimat närilist talvisel jalutusretkel näha on õnneküsimus, pigem maksab otsida tema eluterritooriumi, mis meie oludes on keskmiselt 2 kilomeetrit lai veekogu kaldaala. Pesakuhilad võivad kopraperel kõrguda  üle paari meetri – paistavad juba kaugelt silma.