looduskalender.ee

Virumaal pesitsev kalakotkas Erika on üks meie staažikamatest „seljakotiga” lendavatest lindudest. Tema elu ei paista GPS-saatja häirivat - tänavu saame juba kolmandat korda jälgida Erika sügisrännet Aafrikasse.

 

Kotkaklubi kalakotka tööde koordinaator Riho Männik ja Erika 2007 juulis, vahetult enne saatjaga lahtilaskmist.

 

Erika kasvatas oma kaasaga tänavu üles 3 poega. See kalakotka paar on üks Eesti produktiivsematest üldse. Erika vanus pole küll teada, võimalik, et samas pesas on pesitsenud mitmed linnud - see pesa on meil teada juba 25 aastat.

 

Nagu kalakotkaemadele tavaks, lahkus Erika juba enne poegade iseseisvumist pesa juurest ja jättis järelkasvu isa hoolde. Augusti esimese poole veetis Erika peamiselt Virumaa põhjarannikul Sillamäe ja Narva-Jõesuu vahel, aeg-ajalt lendas ta kalale ka Narva jõe äärde ning põikas pesale vaatama, kas kodus kõik korras.

 

Eestist lahkus Erika 13. augustil, kuid ei suundunud otse lõunasse, vaid pööras hoopis kirde poole Venemaale. Pärast Kroonlinna külastamist jäi ta ööbima Peterburi külje alla. Üle ühe öö ta siin siiski olla ei tahtnud (mullu veetis ta samas nädala) ja asus järgmisel päeval kiirelt lõuna poole rändama. 23. augusti hommikuks oli Erika jõudnud Bulgaariasse, kust pärinevad seni viimased täpsed GPS-koordinaadid. Vähem täpse Argose info kohaselt oli Erika sama päeva õhtuks juba Türgis, kus ta oli peatumas ka 28. augustil. Ilmselt on ta jõudnud oma tavapärasesse rändepeatuspaika Marmara järve ääres. Kui kauaks Erika Türki jääda kavatseb, see selgub lähiajal.