looduskalender.ee

Mats Kanguri loodusfotode esitlus on Rõuges täna, laupäeval kell 15.

 

Sinu suhe seentega?

Meil kutsuti seeni metsalihaks. Aias oli kindel känd, kus kasvasid kännumamplid, heki äärest sai suuri sirmikuid, hobusetalli mõnest lahtris tõi isa teinekord peotäie śampinjone. Ja muidugi maja taga metsas olid kindlad riisika ja pilviku kohad. Just viimasel ajal olen mõelnud sellele, et need seened ei olnud lihtsalt maitsev suutäis, vaid kohe kindlasti kaaslased. Püsiasukad. Isikulised! Seenelkäimised on olnud lapsepõlvest peale kindel sügise osa. Võibolla naudin neid käike ja korjamist isegi rohkemgi kui neist saadud hõrke roogasid.

 

Sametvahelik.

Milliseid seeni püüad pildi peale?

Olen olnud põhiliselt vilkamate tegelaste peal väljas. Taimed ja seened  ei ole olnud kuigi sagedased modellid. Põhiliselt luusin pika toruga ja suurem seenepildistamine on veel kindlasti ees. Eks igaks asjaks peab saama kusagilt tõuke. Olen märganud, et peale eelmise sügise seenelaagrit peatun seente juures juba palju pikemalt.

On sul mõned uuemad seenealased avastused?

Üks hilisemaid avastusi on olnud murumunad. Meil kodus neid ei söödud. Keegi polnud lihtsalt soovitanud. Hea, et pea kõik meil kasvavad murumunad on söödavad. Praen neid õhukeste viiludena võis. Väga maitsvad!

Pildiüllatuse on aga valmistanud puugipask. Teinekord on tuulise ilmaga hea seened ette võtta. Eriti taelad. Nad ei kõigu nii palju kui taimed. Saab rahulikult säritada ja mõnusalt aega veeta. Puugipask on aga liikuv seen. Seda ma ei teadnud, et nii liikuv! Tegin pikema säri ja vaatan, et teravusest jääb puudu. Sättisin veidi fookust ja ava, aga ikka kuidagi pehme. Seejärel vaadates neid järjestikuseid kaadreid olin päris üllatunud. Seen oli ennast uduseks liigutanud!