looduskalender.ee

Kaamerate ees esinevad harilikult tuntud tegelased ja suur – kirjurähn on tuntuim rähniliik Eestis.
Isaslinnu värvikaks tunnuseks on punane laik kuklal (vaata Arne pildilt, kus tunnus märgatav). Must pealagi ja seljasulestik, valged laigud õlgadel, punased sabaalused suled, seda nii emas – kui isaslinnul, päris kirev kostüüm praeguses looduses.
Sügis – talvisel ajal toituvad enamalt jaolt okaspuuseemnetest. „Sepikojad“ asetsevad -  puukoorte pragudes, kännutüükal, oksaharude vahel, kas okas-, leht- ka kuivanud puudel. Käbi kiilutakse otsaga ülespoole, puhastatakse alul ühelt poolt seemnetest, keeratakse ringi ja lõpetatakse teine külg. Töödeldud käbid näevad „sepikodade“ jalamil sasitud välja, vaid käbi alumine ots jääb puutumata. Suur – kirjurähni „käekiri“ erineb täiesti hiirte poolt näritud käbidest.

Vaata kuidas suur – kirjurähn käbiga toimetab: LINK

 

Hinnanguline talvine arvukus võib küündida kuni kolmesaja tuhande linnuni. Suur – kirjurähnidel läheb hästi, nende arvukus suureneb.