looduskalender.ee

 

Kõigepealt aga teeme eeltöö kaartidega. Valime kuuseotsimiseks tuttava kandi, kus teada, milline on eramets ja milline riigimets. Igaks juhuks saab muidugi metsaregistrist üle kontrollida:

 

 

Ja siis Keila lähedale metsa – väikese raba servale, kus võsastuvaid kraave ja metsasihte. Seal need väikesed kuused just olema peaksidki. Riigimetsast võib jõulupuid raiuda kraavipervedelt, metsasihtidelt ja elektriliinide alt, kus neil pole lootust suureks kasvada, kirjutatakse RMK kodulehel.

 

Oleme kümmekond minutit mööda väikest metsateed jalutanud, kui leiame sigade söögiplatsi. Natuke on tuhnitud, aga suurt liiklust pole viimastel päevadel olnud. Kohe avaneb siin lehel ka Looduskalendri seakaamera, kust saab näha populaarsemat söögipaika.

 

Järgmine metsatee, mille läbi vaatame, jõuab kitsede söögiplatsile. Siingi valitseb vaikus. Külmaga ei taha loomad palju liikuda. Tühjas künas konutavad vaid mõned soolakamakad.

 

Söödaplatsist edasi läheb tee juba võsasemaks ja lõpuks leiamegi umbekasvavalt metsasihilt ühe üsna kähara kuusekese. Meetrine mõõt kolmeaastase Hanna näol on olemas ja ongi selge, et pikkus ka sobib.

 

Enne tuleb aga kuuse eest ära maksta. Ühemeetrise kuusepuu eest küsitakse 50 krooni, helistame numbril 900 0050 ja peale pikka automaatvastaja seletust, mis teenusega on tegemist (eesti ja vene keeles) saabub SMS, mis kinnitab: kuusk on ostetud. Nüüd võib sae välja võtta.

 

 

Seekord polnud tegu täiusliku e-riigiga ja polegi vaja – e-poest kuusk koju tellida on küll ka võimalik, kuid nüüd sai kuuseretke teha nii, nagu vanasti ja mobiiliga ikka ausalt ära maksta. Jälle midagi uut e-riigis.

 

Vaata pildigaleriist, milline kuusk välja valiti.