looduskalender.ee

 

 

Hämmastav, kui kiiresti inimesed kohanevad külmaga. Ja tõsi ta on, terve jaanuarikuu pole me plusskraade näinud, miinus 10 kraadi on „soe sulailm“!

 

 

Lumi, mis enne korralikult hanges maas lamas, on nüüd taevast ja teid mööda laiali. Peipsiääre majadel on tuisk kõik aknaavad kinni katnud. Need majad, mis otse järve kaldal, on võimsa idapurgaa käes silmini lumme mattunud, tuisuvaalud algavad kohati aknakõrguselt. Aga ka autoteedel tuleb hooga läbi pikkade lumesiilude põrutada. Ja kokkukuhjatud õuelumi on maja seina ääres juba kerkimas lipuhoidjani – võib küll nii olla, et vabariigi aastapäevaks tuleb sinimustvalge hange torgata. Tasahilju siiski keeb hinges lootus, et täiskuu keeras nüüd lõplikult ilmakanalit ja küünlapäevast hakkame soojemat ja sulavama lumega ilma nägema. Mikk Sarv tuletab küünlapäeva kohta meelde vanarahva tarkust ilma kevade poole pööramisest, mil kõrred ja kivid hakkavad lund vihkama – päevasooja peegeldus sulatab neilt lume.

 

 

Tuisusest ja paksu lumega ilmast hoolimata käib metsades jaht. Raudtoruhambused jahivad sigu, kohati on paugutamine päris intensiivne. Edukad jahimehed on praegu ka rongad ja kotkad, kelle söögilaud on metsa all nõrkenud loomade näol päris piduline. Sestap on musti suuri linde praegu palju ka õhus. Laupäeval Kütiorust läbi sõites kihutas üle tee aga reinuvader rebane, hambus... suur tedrekukk, lehviksaba laiali. Korraks pani rebane me autot nähes linnu maha, aga pidusöök oli nii isuäratav, et kohe ta läinud sellega oligi. Aga võibolla oli see pulmalõuna, sest Gennadi Skromnov räägib, et möödunud nädalal paaritusid rebased otse hülgekaamera vaateväljas. Muidugi oli pärast seda tõusnud kole maru ja saare ümbert juba tekkinud jää viinud. Ei tea ainult, kas koos pulmalistega.

 

Linnukaamera aialoendus

Linnuhuvilised jälgisid nädalavahetusel keskendunult oma aialinde, et siis kirja panna tunni aja jooksul loendatud lindude hulk. Takkajärgi on sedasama lihtne igaühel virtuaalavarustes teha looduskalender.ee linnusöögimaja kaamera abil. Linnumees Arne Ader ütleb, et näha võib 4 liiki tihaseid – rasva-, salu-, sini- ja põhjatihaseid. Kodu- ja põldvarblasi, rohkem küll neid viimaseid. Puukoristajaid on sel aastal vähem. Aga võib trehvata ka pasknääri, kes küll parema meelega maapähkleid mugib, aga ei ütle ära ka päevalilleseemnetest. Ja suur-kirju- ja hallpea-rähn on külaliste nimekirjas. Hiljuti tulid ka leevikesed, siisikesed. Rohevindid ja tuvid sel aastal hästi sööma ei mahu, sest söögilaud on kitsas. Praegu kulub sihvkasid kaks liitrit päevas, eelmisel aastal kugistasid tuvid kuni 6 liitrit päevas. Kaamerasõprade tugitoolivaatlusteks kulus eelmisel talvel 100 kilo päevalilleseemneid.

 

Kel aga viitsimist õue minna, see võib praegu kohtuda nurmkanadega, need on külmaga päris julgeks muutunud ja tulevad suisa hoovi. Teedel on suuri linnuparvi, nüüd ka leevikesi ja sageli kostabki nende flöötiv hüüd. Ka urvalinnud, ohakalinnud ja isegi tihased on parvedes. Ruhnu rahvast ehmatas eelmisel nädalal aga Põhjalahelt tulnud 100 luike, kes jääle maandusid. Ruhnu piirivalvekordoni ülema Rainer Sosi teatel olid need linnud väga apaatsed ja see pani ruhnlased muretsema. Hommikuks olid linnud siiski läinud.  

 

Lund on sel aastal tõesti palju. Ka täiskasvanu jaoks põlvini. Tee üks pikem sumpamistiir ses paksus lumes, sellist elamust ei pruugi enam aastaid tulla. Mis tunne on tuisuvaalust läbi trügida? Ja kaalust pidada nõnda kilosid kohe hulgi alla tulema!

 

Lastel on sel talvel pidevalt tubased külmapühad, ainus taas õuemineku „soe aeg“ saabub siis kui lund sajab. Aga lumehelbeid võib ka välja võluda neid paberist välja lõigates. Tavapäraselt teeme 8-kandilisi helbeid, aga proovige paber kuuetipuliseks kokku voltida ja siis kääridega mustreid lõigata. Jaapani veeuurija Emoto ütleb, et õnneliku ja tervisliku vee jääkristallid on ilusad, küllap on filigraansemad ning kaunid ka õnneliku ja rahuliku lapse musterhelbed.