looduskalender.ee

Põdra jälg.

 

 

Meie suurimad hirvlased, põdrad on maru liikuvad tegelased. Täiskasvanud põdrapulli õlakõrgus on veidi alla kahe meetri, pikkus kolm meetrit ja kaalu isegi kuni kuussada kilo – muljetavaldav.

Talv veedetakse kuivemates ehk kõrgemal asetsevates metsades, kevadel liigutakse luhtadele, rabadesse, soostunud metsadesse, seal on põdral paremad toitumistingimused.

 

Põdra jälgi polegi meil kellegi teisega segamini ajada. Täiskasvanud loomal on need 12...16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendites paistavad sõrgatsite jäljendid. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni kaks meetrit. Noorloomade jälje suurus ja sammupikkus on vähemad – kohe selge kes on läinud.

 

Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, Alam-Pedja.

 

Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb juba lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu ei tõsta, siis näeme „kõnnivagu“.

 

Põdra ekskremendid.

 

Pabulatest sammuti. Kaks – kolm sentimeetrit pikad ja kuni paar laiad. Vahel on pabulad ümaramad, aga see oleneb toidust ning indiviidist. Talvistes pabulates on enam kiudaineid, süüakse ju oksi ja seda on näha.

 

... ja veel, nädala esimesel poolel oli kõikjal esimene kuuseokaste langemine.