looduskalender.ee

 

Punane vihmauss

Lumbricus rubellus

    

Lisaks meie kõige tavalisemale harilikule mullaussile elutseb Eestis veel kaksteist vihmaussi liiki, kõik nad kuuluvad väheharjasusside klassi. Harjased aitavad vihmaussidel roomata ja ennast oma käikudes kinni hoida. Keha igal lülil asetseb neli paari harjaseid, kes on püüdnud vihmaussi maapinnast välja sikutada, see teab, et vahel lõpeb selline tegevus ussi pooleks tõmbamisega. Pole hullu – peapool suudab sabapoole ajapikku taaskasvatada. Kuidas ajapikku – vihmaussid on pikaealised ehk nende eluiga ulatub neljast ... kümne aastani.

Praegusel, nende jaoks ohtlikul ajal näeme vihmauss, kes on liigvee eest tulnud maapinnale hapniku hingama ja hingata on võimalik kogu kehapinnaga – vettinud keskkond on muutunud liialt umbseks. Nii ollakse kerge saak saabunud rändlindudele, ärganud siilidele, sisalikele ja madudele. Mullapinnas on ainult üks vaenlane – mutt.

Pinnases liikudes sööb vihmauss mulda ja taimejäänuseid ning segab, kobestab mullakihte. Tohutu kasulik tegevus sest selliselt „töödeldud“ mustas mullas on enam hapnikku, veevarustus lihtsustub ja taimejuurte kasv hõlpsam.

Suvel arutleme vihmausside paljunemisest, siis kui aeg sedakaugel.