looduskalender.ee

 

Pilveriiul (shelf cloud) rullpilvega 26. juuli hommikul Tallinnas

 

 

Milliste vaatlusvahendite abil on tavainimesel võimalik prognoosida lähipäevade ilma?

Peab ütlema, et oma silm ongi kõige paremaks vaatlusvahendiks ja see töötab hästi siis, kui olla tähelepanelik, on teatud kogumustebaas ja kui haarata tervikpilti. Meteoroloogias kasutatakse muidugi paljusid mõõteinstrumente, nagu baromeetrit, mitut tüüpi termomeetreid, õhuniiskuse-ja sademetemõõtjaid jne, kuid need registreerivad siiski antud hetke olukorda, mitte ei ennusta ilma. Muidugi on instrumentide abil saadud andmed ametliku prognoosimise aluseks.

Kindlasti on paljud näinud ja on ehk koduski baromeetreid, kuhu peale on märgitud selge, vahelduv, pilves, sajune, tormine jne. Seda ei tasu tõsiselt võtta, sest ka madala õhurõhuga võib ilm olla hea ja vastupidi. Mingisugust infot annab meile siiski õhurõhu muutumine. Kui see hakkab langema (enne tõusis või püsis kõrge), siis võib see viidata ilma halvenemisele, aga see võib juhtuda alles ööpäeva-kahe pärast, sama asi käib õhurõhu tõusmise kohta. Kui õhurõhk püsib, siis enam-vähem samasugune ilm ka tõenäoliselt püsib. Kui õhurõhk hakkab ühes või teises suunas kiiresti muutuma, siis näitab see ilmselt uue ilmatüübi saabumist ja tuule tugevemist.

Ka tuule mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, nagu anemomeeter tuule tugevuse või tuulelipp tuule suuna määramiseks, kuid aitab ka silm, sest tuule suunda ja tugevust saab mitmesuguste objektide järgi hinnata.

 

Milliste loodusvaatlustega võiks prognoosida millist ilma (pilved, tuul, taimed, loomad vms)?

Parimaid võimalusi ilma lühiajaliseks ennustamiseks annavad pilved ja tuul. Pilvi on taevas peaaegu iga päev ja needpeegeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse. Nende järgi on tulevase ilma aimamine edukas vaid siis, kui jälgida taevast tervikuna ja pikema aja jooksult, kasvõi näiteks iga poole või ühe tunni tagant. Kui jälgida mõnda konkreetset pilve või heita pilk vaid lühiajaliselt taevasse, siis võib teha valesid järeldusi, sest sel juhul ei saa kätte kogu vajalikku informatsiooni, mida oleks vaja selleks, et näiteks enda tarbeks prognoosida ilma.

Kuna tunnuseid ja märke on väga palju, siis piirdume vaid mõnega neist. Mõnikord ilmuvad horisondi lähedalt selge taeva taustal kiudpilveribad, mis on omavahel enam-vähem  paralleelsed, kuid näivad perspektiivi tõttu lehvikuna laiali minevat või koonduvat silmapiiri lähedale ja mille otsad on rohkem või vähem ülespoole kaardunud. Seetõttu meenutavad pilved suuskasid. Neid nimetatakse Noa laevadeks ja need lähenevad üldiselt kiiresti ning peatselt on taevas täidetud kiud-ja kiudkihtpilvedega. Tavaliselt halveneb ilm mõne tunniga ja hiljemalt ööpäeva pärast läheb sajule. On muidugi võimalik, et lohk või tsüklon, millega on need pilved seotud, ei pääse täielikult mõjule ja ilm jääb siis pilvealuseks, ent kuivaks.

Teine hea tunnus on nn pilvede järgnevus. Järgnevusele võib viidata kiudpilvede tekkimine ja tihenemine, mis algab läänest, kuid vahel ka edelast või lõunast. Sealjuures maalähedane tuul puhub nurga all või vastu kiudpilvede liikumise suunale. See on üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas. Mõne tunniga tihenevad ka üksikult asuvad kiudpilved kiudkihtpilvedeks, väga sageli tekib päikese ümber haloring. Kiudkihtpilved tihenevad üsna kiiresti kõrgkihtpilvedeks ning halod kaovad. Päike ei jäta siis enam teravaid varjusid. Hiljem võib päike täiesti ära kaduda, kuid on võimalik, eriti külmal ajal, et hakkab kergelt sadama. Viimaks on pilved nii tihedad, et läheb laussajule.

Kasulikku infot annavad ka pilvede värvused ja varjundid. Sealjuures tuleb arvestada, et hommikusel ja õhtusel ajal on madala päikese tõttu värvid hoopis teistsugused kui keskpäeval ja sellega mittearvestamine võib suunata samuti ekslikke järelduste suunas. Võib väikese ilmatarkusena öelda, et kui pilved tulevad päikese vastaspoole jäävast ilmakaarest, siis ilm halveneb, vastasel juhul paraneb. See kehtib nii loojumise kui tõusmise kohta.

Taevas võib näha mitmesuguseid optilisi nähtuseid, tuntuimad on nendest vikerkaared ja halod. Prognostiliselt tähtsamaks on rõngad päikese või kuu ümber, sageli võib samal ajal näha veel värvilisi valguslaike, sageli sabaga, ühel või mõlemal pool päikest või kuud. Need on ebapäikesed ehk päikese(kuu-)sapid. Väike rõngas (22º halo) tähendab sageli ilma halvenemist, sest see tekib kiudkihtpilvede korral, need omakorda on aga üheks etapiks pilvede järgnevusest (vt eespool).

Informatsiooni saabuva ilma kohta annab tuule suund ja selle ühtimine pilvede liikumise suunaga. Kui mitu päeva püsinud tuule suund muutub, siis on ilmamuutus lähedal. See on seotud saabuva tsükloni või madalrõhkkonna saabumisega. NB! Kevadel ja suvel on rannikualadel tavaline briis, st tuule suund võib muutuda kuni 180º vähem, kui minutiga lõuna paiku või pärastlõunal. See ei tähenda üldjoontes ilma muutumist, ainult lokaalselt läheb õhk jahedamaks ja taevas selgemaks merelt saabunud õhu tõttu. Briis võib korduda päevast päeva. Kui tuule suund (briisi jätame välja) ei ühti pilvede liikumise suunaga, siis ilm püsib halb või on oodata ilma halvenemist. Kui aga pilved liiguvad tuule suunas, siis ilm paraneb või püsib hea.

On veel terve hulk tähelepanekuid taimede, loomade, tervise jne. kohta, kuid need ei ole enamasti nii üldised ja on sagedamini nii või naa, st seos tulevase ilmaga on nõrgem. Mõned sellised tähelepanekud on õiged ainult teatud kohas või kui inimesel on erakordselt suur kogemustebaas. Toodud näited kehtivad üldiselt parasvöötmes ja nende märkamisega peaks igaüks hakkama saama.

 

Milliseid lihtsamaid mõõteseadmeid on olemas, mis aitavad ilma ennustada ja kuidas neid kasutada?

Üks teravmeelne mõõtmisseade on burromeeter ehk ilmaeesel, mis on väga lihtsa konstruktsiooniga ja mille kohta leiab hõlpsasti internetist eestikeelse ehitusõpetuse. See kujutab endast teiba otsas olevat puidust või traadist eeslit, mille sabaks on nööri või peene köie jupp. See ongi kõige tähtsam osa, nö anduriks. Tööpõhimõte on lihtne: kui saba liigub, on tuul, kui mitte, tuult pole või on see väga nõrk; kui saba on horisontaalne maapinnaga, siis on torm ja kui vertikaalne (püstasendis), siis tornaado ehk tromb; kui saba tilgub, on vihmane ilm; kui on härmas, on väga külm, kui heidab varju, on päikeseline ja kui pole näha, siis on ohtlikult tihe udu või tuisk. Seda mõõteinstrumenti siiski ei kasutata ilmajaamades, sest ametlikult instrumendid on paremini kalibreeritud. Kuid seegi näitab ainult hetkeilma, mitte aga seda, mis juhtuma hakkab. Mõõteseseadmed registreerivad ikkagi need näitajad, mis on juba olemas, mis on kohale jõudnud. Ainult baromeetri jälgimisel ilmsiks tulev õhurõhu muutumine ja selle kiirus annab infot saabuva ilma kohta (vt eespool).

 

Kui pikalt on selliste algsete teadmiste ja vahenditega võimalik ilma ette ennustada (paar päeva?)?

Looduses tekib vastav info ainult mõni tund kuni paar päeva enne vastava ilma või ilmatüübi saabumist. Seega nii õhurõhumuutumine kui pilved näitavad üldjoontes 6-12 tundi ilma ette, st et hommikused pilved käesoleva päeva ja õhtused eeloleva öö ning hommiku ilma. Ainult teatud juhtudel võib ennustusperiood olla isegi rohkem kui ööpäev pikk, näiteks järgnevuse puhul.

Eriline on ebapüsiv ilm, mille puhul kehtivad omad mängureeglid. Ebapüsiv ilm tähendab üldiselt hoogsadude ilma. Sel juhul peab olukorda igaüks siiski ise jälgima, kogu vajalik info sajualade ja pilvede kohta on Internetis olemas, näiteks radaritelt või satelliidipiltidelt näeb, kuhu pilved ja sajud liiguvad ning saab teha omad järeldused. Asi on selles, et ebapüsiva ilma korral on igasugune mudel või prognoos võimetu ennustama, kus ja millal mõni hoogsajupilv tekib, sest looduses formeerub vastav info alles üsna vahetult enne pilve saabumist/tekkimist ja prognoosida saab seega ainult seda, et näiteks päeva või kahe pärast on sellist ilmatüüpi oodata.

 Mudelite kohta olgu öeldud veel seda, et need ei arvesta kohalikke eripärasid, mistõttu tegelik ilm võib oluliselt erineda prognoositust. Seetõttu peaks igaüks kodukoha iseärasuste kursis olema, et prognoose vaadates/kuulates seda arvestada, lihtne näide on briisid, mis võivad kuuma lõuna hetkega väga jahedaks muuta, temperatuurilangus 1-2 minutiga 10 ja enam kraadi pole mingi ime.

Mõned mudelid prognoosivad ilma 10 ja enam päeva ette. Arvestada võiks 5 päeva ja tõsiselt võtta 2 päeva prognoosi, sest ilmneb liblikaefekt – väikesed algtingimuste muutused tekitavad lõpptulemuses (7-10 ja enam päeva) kardinaalseid erinevusi. Prognoosimisel (mõeldud ametlikku) loodusmärke ei arvestada.

Tähelepanu tuleks juhtida veel sellele, et kui tunnused on vastukäivad, siis on oodata ebapüsivat ilma või ei ole ilmaennustamine võimalik, st võib realiseeruda mitu stsenaariumit. 

 

Mida arvata vanarahvatarkusest ’ala kui pääsukesed lendavad madalalt, hakkab vihma sadama jts?

Vanarahval ja meremeestel on ilma kohta hulk vanasõnu ja tähelepanekuid, mis jaotatakse põhiliselt kaheks: meteoroloogilised ja mittemeteoroloogilised. Esimesse rühma kuuluvad need tähelepanekud, millel on ka teaduslikku seletust võimalik leida ja on tihedalt atmosfääriga seotud.

Teise rühma kuuluvad mitmesugused nn looduse põhjal (loomad-taimed, fenoloogia või mõni eripärane tunnus), mis on enamasti kaudsemad ja võivad olla, kuid ei pruugi endas kätkeda tõetera. Lisaks jagatakse kohalikud tunnused veel üldisteks (kehtivad igal pool) ja lokaalsed (kehtivad enamasti mingis konkreetses paigas või piirkonnas).

Seega rohkem tõepõhja on all ja tõsiselt peaks võtma meteoroloogilisi tähelepanekuid, nagu pilvede ja tuultega seotud. Ka taimed näitavad mõnikord üht-teist ette, kuid loomadega on väga keerukas, sest paljud käitumise aspektid pole teada või nõuab see aastakümneid pidevat looduse jälgimist, loomadega tegelemist jne, nii et kui seda pole, siis tõsiselt ei maksa võtta. Samuti võivad sellised tähelepanekud ja vanasõnad olla õiged nende tekkimise kohas, kuid mitte mujal või kehtida ainult mingil perioodil. Näiteks jällegi loomade käitumine sõltub kindlasti arvututest teguritest (ilm on ainult üks mõjuritest), kuid seevastu tuul ja pilved tekivad ikkagi teatud atmosfääriprotsesside ja - tingimuste tulemusena ja sellest nende tihe seos ilmaga.