looduskalender.ee

Urmas paigaldab väike–konnakotka kaamerat. Kaamera kaugus pesast 2,5 meetrit.

 

Tänavu paigaldas Kotkaklubi  veebikaamera väike–konnakotka pesa juurde 10. aprillil. Pesa asetseb Jõgeva maakonnas ja ülekannet on samast kohast edastatud alates 2008.

 

Metsast jõuab signaal Mikrotik antennide vahendusel 8 kilomeetri kaugusel asetsevasse Eesti Energia masti ning sealt Televõrkude fiiber-optilisse kaablisse. Televõrgud kannavad esialgse kaamerapildi EENeti serverisse, kus toimub  dekodeerimine ja jaotamine huvilistele. Metsas asuv süsteemi osa saab energiat päikesepaneelidelt.

 

NB! Video vaatamiseks täisekraanil tehke Media Playeris avaneva videoakna peal topeltklõps. Kui otsestriimi vaadata ei õnnestu, võib proovida ka veebipleierit (all), millega saab otse veebilehitsejas konnakotka kaamerapilti jälgida.

 

 

Väike - konnakotka kaamerapildi jõudmisel Sinu arvutisse aitavad kaasa:

 

·  Kaamera - Mobotix (Eesti esindaja - Beta Grupp OÜ)

·  Antennid (MikroTik), kaablid, tehniline abi - Kernel AS

·  Signaali transport EENeti serverisse - Televõrgu AS

·  Striimi jagamine, video salvestamine, serveriruum - EENet

·  Päikesetoite lahendus - TTÜ Päiksepaneelide labor

 

... LK foorum hoiab toimuvat oma valvsa pilgu all.

 

Väike-konnakotka kaitse tegevuskava

 

Keskkonnaministri kinnitatud kava võimaldab kõige värskemate  teadmiste põhjal tagada väike-konnakotka heaolu ja tutvustada liiki huvilistele rohkem kui seni. Looduskaitseseaduse kohaselt kuulub väike-konnakotkas (Aquila pomarina) Eestis kõige rangemasse, esimesse kaitsekategooriasse, mille kõik isendid ja nende pesitsuspaigad kuuluvad riigi kaitse alla.

Väike-konnakotka asurkond on meil praegu suhteliselt heas seisus, Eesti mandriosas pesitseb ca 500-600 paari. Väike-konnakotkaid võib sagedamini kohata Lõuna- ja Ida-Eestis, sest Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel pole seni liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole suur - ta pesitseb vaid Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas.

„Kui Eestis pole hetkel suuri ohte väike-konnakotkal paistmas, siis levila läänepiir on viimaste kümnenditega nihkunud järjest ida poole - sakslased ei saa kuigi kindlad olla, kas paarikümne aasta pärast neil seda liiki veel pesitseb,“ märkis üks tegevuskava koostajatest, kotkaekspert Urmas Sellis.

Väike-konnakotka tegevuskavas määratakse kaitse-eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused aastateks 2009-2013. Kaitsekorralduse eesmärk on tagada liigi säilimine Eestis vähemalt praeguse arvukuse tasemel. Samuti keskendub kava väike-konnakotka elupaikade väljaselgitamisele, uuringutele, teavitustööle ning seirele.

Väike-konnakotkas on meie kotkastest enim inimesega harjunud. See liik on kohanenud elama mosaiikses põllumajandusmaastikus, kus saab pesitseda vanemates metsatukkades põldude ja heinamaade vahel. Pesitseva väike-konnakotkaste paari territooriumil võib olla väga erinevat maakasutust, kuid oluline on, et kogu territooriumil (umbes 2 km raadiuses pesast) ei viljeldaks monokultuuri.

Tegevuskavaga saab tutvuda siin.