Detsembri kolmas nädal: tuisk tuiab tänavail

Tekst: Kristel Vilbaste
Fotod: Arne Ader
 
Päike kuuseokstes
 
Teisipäevane täiskuine toomapäev peseb tuisuvihinal Eestimaa puhtaks ja vastu kolmapäeva kell 1.38 algab talv. Tuisk poeb selleks ajaks magama ja annab valitsuse pakasele.
 
Nädala neli ilmamärki:
leevikeseparved,
kurvad kitsed,
kalamehed jääl
ja külm, külm, külm.
 
Kaseoksade lehvimine tuisutuias annab taas märki toasistumise päevast. Noh, ei ole mingit tahtmist minna hangedesse siplema, pigem naudin kaminasse kasehalge visates, kuidas kuldsed tulekeeled löövad ümber valge kaseihu lahti rõõmsa tantsu – kasetoht sulab leegitantsus särisedes justkui rasvane jõulupraad. Akna taga kasvab lumehang kuurikatusel üha paksemaks ja kipub juba varjama vaadet järvele. Siiski... keskhommikul ilmuvad järvevalendikule mustad täpikesed – visad kalurid lähevad tuisuvaaludes järvele oma kahe ahvena järele. Järvele tõmbab mindki, sest möödunud nädalal kaugel järvel nähtud jäämäed tahaksid ülevaatamist. Kuid järvele mineku luba on piirivalvelt olemas alles laupäevast ja kohe meenuvad pikad kollased veesooned, mis enne lummetuiskamist järvejääl joonistusid... Las mootorsaanid teevad rajad sisse, siis on lihtsam suusaga minna.
 
Raudne leedi reidil
Aga vaatamist on ka oma õuel. Tihased on meid küll hüljanud ja läinud naabrite sihvkamajade lähedusse. Kuid sel aastal olen otsustanud, et sulekeradel tuleb leppida kodumaise lambapekiga – ei mingit rämpstoitu enam. Ja sestap ongi esialgu siin rõdul vaid mõni üksik mahetoitlane päevas, aga küll nad harjuvad, kui masu naabrite toidulaudu tabab! Kuigi tihaseid ei ole, tuleb igahommikusele kontrollreidile emane raudkull... rapib paar korda pahaselt tühja toidumaja kohal tiibadega ja vihiseb siis kuulina piki järvekallast edasi. Üsna pea saabub siiapoole ehmunuid tihaseid, küllap kusagil tegi hall konksnokaline raudkull nüüd päevalilleseemneläbule kiire lõpu.
 
Merikotkas istumispuul talvise kotkakaamera juures
 
Seakino läheb lahti
Kui enne laupäevast tuisku oli lumel veel mõnigi jäljerida – ühest puhmast teise vudinud hiirte tipu-täpuline tee või kitse sügavad sõraaugud, siis nüüd on kõikjal vaid hanged. Siiski, kusagil metsasügavuses midagi toimub, eelkõige seal, kus midagi söödavat saada on. Mustikavarred turritavad kohati lumest välja ja kellegi karvased mokad on neid siit hauganud. Talvealguse nädalal alustab metsaelu edastamist ka looduskalender.ee Metsakaamera 2. See, kus eelmisel aastal metssigu karjana jälgida võis ja mille ees emis kevadel oma triibulistega sehkendas. Talvepealinnast Otepäält aga hakkab talilinnukaamera pilti edastama sel aastal 3G telefon.
 
Kotkakinos Soome näitlejad
Talvisest kotkakaamerast on minul küll seni õnnestunud näha vaid kukerpallitavaid ronki, korraga kuusteistkümmend tükki. Ometi käivad seal pidevalt kohal ka merikotkad. Gennadi Skromnovi sõnul on vahel 4 kotkast ühe pildi peal, üks vanem valgesabaline ja ülejäänud noored juntsud. Laupäeval käis kotkamees Renno Nellis neid torutamas, st pika vaatlustoruga vaatamas: „Päeva jooksul käis läbi kaheksa erinevat merikotkast, kellest kahel rõngad, mõlemad soomlased (1T ja 4T) ja nende koodid on juba identifitseeritud.“ Talvise kotkakaamera eredamaid hetki saab huviline alati järelvaadata foorumist.
 
Leevike sööb oblikaseemneid
 
Leevikesed, ohakalinnud, kährikud
Kes siiski ainult toas kaamera taga ei taha istuda, siis teedel võib praegu palju põnevat näha. Päris suured parved leevikesi on teeveerel nokitsemas, taas on emaseid hallpugusi veidi rohkem kui isaseid punaseid punnpaabusid. Üksikud hästi kolla-valge-puna-mustakirjalised ohakalinnud on liikvel. Siin-seal tuhiseb teele ja taas teelt ära kuusehekki rõõmus silpsuv varblaseparv. Kaja Kübar ütleb ka, et Pärnumaal on veel mõned kährikud üleval, kes autoteedel ringi tuterdavad, sest üle hangede on raske saada. Autoteedel saab samal põhjusel hukka ka jäneseid, kelle kohal siis varesed ja hakid rõõmupidu peavad. Rongad kronksuvad metsas ilmselt suurema saagi peal, sinna aga vaatama minna on veel metsasuusagagi raske.
 
 
Too päris kuusk!
Ärge laske end taas heidutada pseuderoheliste juttudest, nagu oleks plastist tehiskuusk väga öko! Tooge julgesti metsast oma toanurka vaigust pakatav kuusejõnglane, sellest on rõõmu lastel ja vaigulõhn toob tuppa ka patsillustevabama õhu. Endale sobiva kuuse leiate riigimetsa töötajate abiga http://yritused.rmk.ee/kuuseretk.
 
Saarmad Emajõe luhal
 

LASTELE

Ilmamäng: hiiliv päkapikk
Päkapikud on veel nädalajagu liikvel ja praegu on hea aimu saada, kui raske on nende elu. Pool tosinat mängijat valivad enda seast „kuulaja“, kelle silmad seotakse kinni ja kes valvab kännul asuvat kommikotti. Seejärel hakkab esimene „päkapikk“ vaikselt hiilima kommikoti poole ja peab sealt näppama ühe kommi. Kommiga tuleb teha ring ümber ülejäänud mängijate. Kui „kuulajal“ õnnestub kuulmise järgi tema poole õigesti näpuga näidata, siis tuleb komm tagasi panna, kui ei, siis saab päkapikk kommi preemiaks. Kõik mängijad saavad kordamööda päkapikud olla, ühtlasi peavad nad muul ajal püüdma „kuulajat“ segadusse viia.
 
Tsitaat:
Tooge julgesti metsast oma toanurka vaigust pakatav kuusejõnglane!


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu