Nirk ja kasukavahetus

Foto: Arne Ader
 
Nirk pihlapuul
 
  Nirk          
 
Ei sunni üksikud külmad sügisilmad kedagi koheselt kasukat vahetama. Meie ja maailma kõige väiksemat kiskjat võib suvekasukas segamini ajada vaid veidi suurema kärbiga. Talvekasukaid on kergem võrrelda - nirgil on nimetatu talvel üleni valge, aga kärbil jääb sabaots mustaks. Miks sellist võrdlust vaja? Kooseksisteerimist pole, kärp tugevamana tõrjub nirgi oma territooriumilt välja.
 
Nirgi elukohta saab kirjeldada üheselt, seal peavad elutsema nende põhilised  saakobjektid – uruhiired ja hiired. On võimeline oma väiksuse ning paindlikkuse tõttu  liikuma saakloomade käikudes - urgudes ja neid asustama, seega äärmiselt  kohanemisvõimeline. Talvepesagi vooderdab hiirekarvadega. Toidutarve on kiskjatel päris suur ehk kolmandik oma keskeltläbi viiekümne grammisest kaalust ning näljasurma vältimiseks peab ööpäevas korra toituma.
 
Oma radadele jätab pisikesed paarisjäljed, olles aktiivne nii päeval, kui öösel. Paar tundi jahtimist vaheldub puhkusega. Ümbruse kontrollimiseks tõusevad nirgid tagajalgadele „sitsima“.
 
Talvel, tühja suvekodu juurde kolinud nirk vähendab oluliselt näriliste poolt tekitatud ebameeldivusi.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu