Vöötkaku kohtamist võib õnnestumiseks lugeda

Fotod Arne Ader
 
Vöötkakk
 
Vöötkakk       Surnia ulula
 
Vöötkakud on meil pesitsenud vaid üksikutel aastatel ega neid läbirändajate või talvitujatenagi just eriti sageli kohata. Hilissügisesel ajal võib nende saabumist oodata, talvituma jääjaid võib olla kuni paarkümmend isendit ja suurema tõenäolisusega kas Pärnu- või Läänemaal, aga samuti põhjarannikul.
 
Päris hästi tuntud händkakuga võrreldes on vöötkakk poole pisem ehk haki suurune, kuigi samuti pika sabaga, mis sobiks võrdluses enam raudkullile. Kehapikkust neljakümne sentimeetri ringis, tiibade siruulatust kuni kaheksakümmend sentimeetrit, aga kaal võib isendite lõikes kõvasti kõikuda: veidi üle paarisaja grammi kuni pea neljasaja grammini välja.
 
Vöötkakke sugupooliti looduses eristad ei saa. Meil ainus kohatav kakk, kelle kõhusulestikul võime märgata selgeid ristvööte. Lennupildis raudkullile sarnase sulestikuga, kellega saame vöötkakku segi ajada sest ka päevane jahipidamine sobib raudkulli tegemistega hästi kokku. Jahti peetakse enamuses avamaastikul, põllumassiividel või raielankidel, kus uruhiiri kütitakse. Iseloomulik paigal- ehk rappelend. Vöötkakud peavad lugu kõrgetest vaatluskohtadest, vaata Arne pilte.
 
Vöötkaku sulestik musta-, tumepruuni, valgekirju, pea teiste kakulistega võrreldes proportsionaalselt väike. Valkjat nägu ümbritsevad mustjad vöödid ning kergitatud kulmud, kollaste silmade pilk tundub „läbitungiv“, mida rõhutab veelgi röövlinnu kollane nokk. Jalad sulised ja küünised mustjaspruunid.
 
Läbirändajad on liikuvad, aga talvituja võib saagi olemasolul tegutseda päris paigatruult, vaid mõnel ruutkilomeetril.
 
Vöötkakkude vaatlused: LINK
 
Vöötkakk


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Teated

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu