Kolga-Jaani nõiaallikas

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
 
Kolga-Jaani nõiaallikas

Kolga-Jaani allikas on muistne allikas, mis on tänapäevaks säilinudki peamiselt põnevate pärimuslugude kaudu. Allikas ise on maaparandustööde käigus suletud betoonist kaanega kaevuraketesse.
 
Sadakond aastat vana allikalugu kõneleb siinsetest nõiarituaalidest järgmist:
“Kolga-Jaani nõiaallikale tulevad noored ja vanad kokku, pritsivad teineteist allikaveega, saavad seega uut jõudu. Enamasti kuuvalgetel laupäevastel öödel.” E 54826 (6) < ? - M. J. Eisen  
 
 
Kolga-Jaani allikas asub Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Eesnurga külas. Asulast Reimani tänavat pidi kagusse sõites tuleb enne kalmistut keerata paremale viivale teele. Teed mööda sõites jääb 300 meetri kaugusele teekurvis vasakut kätt metsatukas kohe tee ääres paistev vana lohkudega muinsuskaitsealune ohvrikivi. Sealt edasi algab lage põld, teed mööda edasi 200 meetri kaugusel paistab vasakut kätt 50 meetri kaugusel maaparanduse kogumiskaev. Muinsuskaitsealune allikas ongi sellesse betoonkaevu suletud.
 
Võimalik, et allikas ja ohvrikivi on olnud omavahel seotud. Ja allika kasutamine hiiepaiga objektina palju pikaajalisem, kui pärimuslugudes viidatud. Tõenäoliselt on kusagil siin asunud ka hiiesalu.
 

Allika uuemat saamislugu teavad kohapealsed inimesed veel praegugi jutustada, aga pärimuslugu pajatab sellest nii: “Raba talu välja peal on ohvrikivi. Sellest kivist veidi edasi metsa sees on allika kaev. Minu vanaema jutustas, et tema isa oli rääkind, et olnd suur põud, Põltsamaa jõgi kuivand ära. Kõik kaevud kuivand ära. Raba peremees maganud õue peal ja unes juhatatud, et mine metsa ja kaeva seal nii kaua kuni kivi vasta tuleb. Läks ja hakkas kaevama. Ei olnd kaevand kuigi palju, kui kivi vasta tulnud ja vesi tulnd ka välja. Siis tehtud rakked ka ja kook ka. Kõik ümberkaudu talud käind vett võtmas. Alati olnud suur järjekord. Omal rahval oli nii palju õigust, et ei pidanud järjekorras olema. Vahest kiuksund kaevukooku terve öö läbi, aga vesi ei saand otsa.” RKM II 290, 23/4 (1) < Kolga-Jaani khk., Eesnurga k., Raba t. – Ottilie Kõiva ja Aare Väljaots < Salme Maikalu, 79 a. (1971) 

 
200 meetri kaugusel paiknev ohvrikivi
 
Allikal pole ainult väge andev toime, vaid selle vett tarvitati ka silmade arstimiseks.
“Raba talu välja peal oli ka allikas, sealt viidi arstimiseks vett. Silmade arstimiseks. Ma väike olin, siis nägin kui viidi. Pidi olema tervise allikas.” RKM II 290, 24/5 (2) < Kolga-Jaani khk., Eesnurga k., Raba t. – Ottilie Kõiva ja Aare Väljaots < Salme Maikalu, 79 a. (1971)
 
Allikavesi, nii nagu enamus siinseid allikaveelisi kaevusid on vähese lubjasisaldusega.
Allika saatus on aegade jooksul olnud kurb. Maaparandusobjekti keskmesse sattudes kuivendati siinsed põllud juba 1976 aastal. Nõukogude aja lõppedes vajusid betoonrõngad ja äravool ummistus, põllu keskele tekkis soine ala. 2014. aastal tehti PRIA toel Maaparandubüroo poolt ümbruskonna põldudel taas maaparandustöid ja ka allikas kaevati lahti ja nihutati betoonrõngad uuesti paika ning kaev suleti pealt raske betoonkaanega.
Allikas võeti kaitse alla 1976. aasta märtsis ning sellel hetkel paiknes ta veel võsases kohas. Paraku hävitati allika võimalik kultuurkiht maaparandustööde käigus sama aasta novembris.
 
Hiljem on allika juures olnud põld siiski nii pehme, et sinna jäi sisse ka põllul vilja võtnud kombain. Maaparandustööde käigus on ära veetud ka kõik allika lähedased maakiviaiad.
Muinsuskaitseameti teatel pole selgust, mis kaalutlustel tunnistati allikas 1997. aastal uuesti mälestiseks – samalaadseid hävinud objekte toona enamasti ei võetud enam kaitsenimekirja –kuid objektil on siiski mälestise tunnuseid ja kaitse all olemist kahtluse alla ei sea: vaatamata maaparandusele, mis hävitas allika in situ ladestunud kultuurkihi, on allikas siiski veel toimiv – kaevus on täheldatud kogu aeg vee voolamist.
 
Tõenäoliselt oleks praegu kõige targem koostöös muinsuskaitseameti, kogukonna ja maaomanikuga allika välisilme taastamine 1971. aastal kirjeldatuna, teha allikale puidust rakked ja kook peale, võibolla istutada sinna üks tamm või pärn. Sarnaseid töid on ju tehtud ka 100 meetri kaugusel asuva muinsuskaitsealuse lohukivi juures, seal on kohalike sõnul muinsuskaitse istutanud viimaste aastate jooksul väikese pargi. Kivi juures on näha küünlaid, seega kogukond käib seal.
 
Muinsuskaitseobjekt nr 13218, Kultuseallikas Silmaallikas, Kolga-Jaanis. Puudub muinsuskaitse tähis. 
 
Maa-ameti kaart


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu