Rütmiliselt tilksuvad täpikhuigud loovad vesiste tarnastike, loastike ja roostike suveöise helipildi. Nende hele hääl üllatab oma kohalolekuga: lauljad tunduvad olevat alati palju lähemal kui nad tegelikult on. Huigud on otsekui märjas rohus tilksuvad kellad, kes mõõdavad aega iga kolmveerandi sekundi tagant: "üitt - üitt - üitt...".