11. detsember
Aasta hakkab vägisi lõppema ja tundub – ah, mis tundub, on teada –, et õuele on see ammuilma selge. Ta on otsustanud mitte mingeid muutusi ette võtta ja vaadata, mis saab, kui uue aasta esimese kuu taevas laotab end üle õue, olles nii nagu tavaliselt nõnda puhassinine, kui ei eales muul ajal.
On paras aeg minna õuest välja, laiendada õue piire. Aga mitte ka liiga laiaks, nõnda et ei jaksaks tagasi tulla. Saab siis mindud, ja seda on kõige parem teha kahekesi. Õues võib askeldada üksi, siin on turvaline – ehkki ei tea ju kunagi, ega kahesaja-aastase männi oks just sel hetkel ära ei väsi ja maa poole tuge otsima ei tõtta, kui Õ...

 

 

Õueonu päevaraamat

 

Näe, ongi Õueonu aastaring täis. 12 Õueonu lugu kah. Midagi kokkuvõtvat peaks ju kirjutama, aga mida sa ikka kokku võtad, kui aasta, sunnik, muudkui veereb edasi ja õu ei jäta ka oma jonni.

Kui muud paremat mõtet peas pole, siis tuleb hakata päevaraamatut pidama – seda teadsid juba Kafka, Louis XVI ja Oskar Luts. Viimane, tõsi küll, kaotas päevaraamatu ära. Ja ega Kafka ning Louis XVI pä...

 

 

Õue jaoks algab augustipäev öösel. Öösel, sumedal ja tumedal. Tähed sajavad pähe kesk kuud, just siis, kui kuu on täis kasvanud. Kui tiivuliste sandaalidega taevas kihutanud Perseus raius maha koletusliku gorgo Medusa pea, siis perseiidid muudkui kukuvad meie peade kohal, ent ei jõua kunagi õuele, kukuvad ikka ja alati mööda, et järgmisel aastal uuesti kukkuma tulla.

Õuel on nüüd öö valgustamiseks sobilik teha lõket – mõistlikum mõte, kui...