EST EN DE ES RU  FORUM

       

Uued kaamerad

Uued kaamerad

 

Hundiaasta

2013. aasta on Eestis hundiaasta. Aasta looma valisid Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber.
Hundiaasta saamislugu
Hundiaasta artiklid ajakirjas Loodusesõber
Allpool viimane uudis aasta loomast, arhiivist leiab ajalises järjestuses kõik lood uuemast vanema poole.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

http://www.looduskalender.ee/logos/kik_v.gif

Huntide uuringust Ameerikas

Kirjutas Tiit Maran, www.terio.ee
Pildistas Bert Rähni, www.360.ee


Pildistatud Pärnumaal, jaanuaris 2011

Meie raadiosaatjatega hundid "Hall" ja "Habe" rühmavad ringi meie laantes ning ei tea hoolida sellest, mida inimesed neist arvavad. Aga inimeste arvamus loeb.
 
Hiljutine uuring Ameerikas (DOI: 10.1111/cobi.12009) näitab hästi, et huntide alalhoid ja ka populatsiooni taastamine on täis vastuolusid ning kontraste. Uurimistöö võtab kokku muutused inimeste arvamuse osas enne ja pärast hundi eluala taastamist Wisconsinis.
 
Ilmnevad huvitavad asjaolud. Kui hunt on juba korra hävitatud ning kunagine elukoht uuesti taastatakse, toob see loomulikult kaasa muutuseid ökosüsteemides. Inimesed on aga vahepeal harjunud nö hundivabade elupaikadega ning peavad seda normiks, aga mitte hälbeks. Seetõttu toob huntide tagasitulek esialgu kaasa suhtumise muutmise halvemuse suunas. Selle arvamuse muutumise põhiliseks mootoriks polnud Wisconsinis mitte niipalju karjakasvatajate hirm oma loomade pärast, kui just jahimeeste nägemus hundist, kui liig tugevast konkurendist teistele jahiulukitele.
 
Mida sellest järeldada? Ikka seda - kui hundid on meie pidevad kaaslased, siis oleme nendega harjunud ning nende elutegevus meie kõrval ei tekita erilist pahameelt. Kui nad on aga läinud, siis hundipopulatsiooni taastamine võib osutuda vägagi komplitseerituks, kuna inimeste hundiga kooselamise taasharjumine võib olla väga keerukas.
  
Nii et pikka iga "Hallile - Habemele" ja jätkusuutlikust nende suguvendadele.

Meist kaugel, kaovad inimmõjul kiiresti Sundarbani mangroovimetsad: LINK

 
Need metsad on ühe teise suure kiskja, bengaali tiigri, kõige elujõulisema asurkonna elupaik. Kui kaob elupaik, siis kaob selle liigi asurkonna kõige olulisem tugipunkt...