Urmas Tartes, loodusemees
Korallnarmikuga
(Hericium coralloides) kohtumine pole just igapäevane asi. Korallnarmik elab enamasti meie silma alt peidus – peened seeneniidid kasvavad mõne maas lamava poolpehkinud haava, kase, sanglepa või tamme tüvel.
Kübara asemel kasvab puutüvest välja rohkete peenikeste harudega pundar, mis näeb välja kui kusagilt troopilisest merest pärit korall.
Harude alaküljel ripuvad peenikesed narmad, mille küljes valmivad miljonid eosed, et tuule abil lennata järgmist pehkinud puutüve otsima. Korallnarmikut nimetatakse maailma kõige ilusamaks seeneks.
Suve lõppedes, kui vihmad on seente kasvutingimused sobilikuks muutnud, hakkab tema vahvalt valkjas, kuni paarkümmend sentimeetrit läbimõõdus viljakeha kasvama.
Looduskalendri meeskond paigaldas ühe Lõuna-Eestis kasvava korallnarmiku juurde kaamera, mis jäädvustab seda, kuidas üks korallnarmik kasvab ja kes tema juures tegutsevad. Paku, millel korallnarmik kasvab, otsa läbimõõt on umbes 32 cm.
***
Viitina Loodushariduskeskus koostöös Looduskalender.ee-ga jälgib Rõuge Seenepäevade raames korallnarmiku viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks ning teadaolevalt on see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine Eestis. Korallnarmiku kaamera ülespanekut ja Rõuge seenenädalat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ettevõtmist toetavad: