Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Juuli esimene nädal: etterutanud suvi

09.07.2013 - 17:18 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Maastikele lisab lillat ahtalehine põdrakanep
 
Nädala neli ilmamärki:
põdrakanepi lilla,
muraka magus musi,
rohutirtsusirin
ja hoovihmad.
 
Heinaema ehk lõhnav maarjahein
 
Suvi on tõtanud pikkade kukesammudega ja looduse järgi jõudnud juba üsna teise poolde. Üsna tavatu on juuli alguses noppida rabas muraka mahlast tilkuvaid marju ja kuulda õhtuhakul põõsa sees siristamas heinaritsikat. Looduse järgi oleme tavapärasest kaks nädalat ees. Suvi on tulnud ja olnud. Soe ja mõnus suvi, just selline, nagu minu lapsepõlves, kui sai matkata lõpututel tolmustel külateedel. Noppida kraavipervelt metsmaasika ja imetleda lombiserva kogunenud tuhandetes värvitoonides liblikaid. Just liblikaid on praegu varasematest aastatest rohkem. Punnpead, silmikud, kapsaliblikad, lapsuliblikad, sinitiivad, haavalumikud – kõiki neid võib lühikese retke jooksul külavahel kohata. Küllap on neid hullutamas ka tuhanded õied, mis teeääri palistavad. Eelkõige just liblikõielised – täisõites on praegu kõik ristikud, mesikad ja lutsernid. Härjasilmad, kesalilled, rukkililled, imikad ja ussikeeled – kõike on küllaga. Midagi kaunimat ei saa aga olla sinakas - kuldselt helkivast rukkipõllust või õrnrohelisest siidisest odraväljast, sekka nisupõllu vallutanud leekivpunaste moonide meri.
 
Inimlapsed on mere ääres pruuniks põlenud kui ponksid ja ka loomalaste käiguringid on aina vallatumad. Ringihängiv rebasekutsikas pole mingi haruldus ja metskitseemal sörgib kohati sabas kolm talle. Enn Vilbaste räägib, et nägi üle põllu silkavat karu – küllap karuotigi suu jookseb vett rabas valminud murakate ja metsaääre mustikate järele. Hundikutsikad mängivad veel urgude juures, aga poegadeta hundid käivad lambaid murdmas – eriti siis kui lambaid viiakse kaugematele karjamaadele, mis otsapidi huntide jahialale jäävad. Hiiri on sel aastal nii palju, et traktori järel käivad kotkad on hiire ja konnapraest suisa paksud.
 
Heinaniidukid on juba heinamaad palle täis puistanud, aga niitja järel käib suur „lihatoidusummer“. Noored mittepesitsevad kured jagavad nokahoope kõigile, mis siputab või jookseb. Ka rukkirääkudele, kes ometi lennata peaks oskama. Kaja Kübar rääkis, kuidas ühel pisikesel heinalapil oli traktori järel põld kurgedest valge: „ Selline tunne oli, nagu oleks keegi põllule kevadel kuremune külvanud.“ Aga heina seest vudib välja juba ka sookurgi, nad on üsna täiskasvanute mõõtu, aga veel punakaspruunid. Ja sel aastal on sookurgedel enamasti kaks poega.
 
Põnev on rannas peesitades jälgida ka linnuelu. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et iga kivi otsas on nüüd linnupere. Meriski pojad on sirgunud vanemate suuruseks, ainult siis, kui nad neljakesi kivil on, on võimalik aru saada, kes pisemad on. Naeru- ja kalakajaka pojad on puhvis sulgedega seevastu on suuremad kui vanemad. Luigenoorukid venivad oma „inetu pardipoja“ - east aina pikemaks ja ka nende toiduotsingud lähevad aina kaugemale kaldast. Rohukoskla pojad teevad esimesi lennukatsetusi.
 
Must-toonekurg on püüdnud hõbekogre
 
Ka kurba on loodusinimesele, Eestimaa üks kauneimaid paiku – Emalätte koobas kukkus sisse. Kukkus sisse arutu euroraha jahi tõttu RMK poolt. On kummaline ja valus vaadata, kuidas ametnikud üritavad musta valgeks rääkida, piinlikustundest silmi maha lüües üritavad nad tõestada, et koobas ei langenud sisse radade rajamise käigus tekkinud pragude tõttu. Just nõndasama, nagu püütakse rääkida, nagu poleks Pühajärve sõjatamm hävimas Pühajärve SPA tiigikaevamise tõttu. Miks me nii teeme?
 
Soovitus:
Möödunud pühapäeval tähistasid setod vana kalendri järgi jaanipäeva. Sel päeval mindi üle Setomaa kalmistutele. Vana traditsiooni järgi kogunevad sel päeval sugulased hulgakesi ja lähevad oma armsate lahkunute manu „kostile“. Surnuaial pühitakse saunavihaga mööda haudu „hõimu-sugu“ kokku, siis istutakse kõige armsama kalmu manu, kaetakse seal laud-haud ja hakatakse sööma, mälestades enne hauasolijaid. Pärast sööki tsusatakse mõni lihatükk kääpa veere alla ja valatakse tops viina ristile. Siis tullakse koju tagasi ja tuuakse koduseilegi „kalmist kallit tervüsi“. Kalmudel söömise komme ei ole Eestimaalt kadunud, tähtis on seejuures, et sugulased saavad tänapäeva kiirel ajal jälle kokku.
 
Põtrade suvehommik
 
Maatohter:
Hingeloom
Tihti juhtub, et inimesel nahk või mõni kehaosa iseenesest väriseb ja tõmbleb. Eelkõige silm justkui tõmbleb. Tänapäeval teatakse, et see tuleb närvidest, kuid omal ajal peeti seda hingeloomaks, kes naha all end liigutab. „Kui inimesel naha all mingi väike tükike vahetevahel liigutab, see on elulutikas; kui lutikas liigutab, siis inimene hakkab elavamaks minema“ Simuna. „Verelutikas või kuda nad üiavad, tema lõdistab küll vahest, silma aluse paneb liikuma, naha all pidid olema“ Türi. Aga vanarahvas lubab „kes ihulindu enese ihu sees veel tunneb, see elab kolm aastat veel sest ajast julgesti“ Kärla.
 
Kui heinamaa peal väga magus heina lõhn on, siis olevat seal heinaema sees. Kes selle enda kätte leiab, söögu see ära, – siis hakkab ta linnukeelt rääkima. Otepää

Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.