looduskalender.ee

 

Roosa sinilill.

 

Kevad jätkas võidukäiku. Päeval oli ilm soe ja päikesepaisteline, öösiti veel külmetas ja varahommikuti oli rohul hall maas, muld pealt kohmetanud.

 

Metsade all jäi lund korrast vähemaks ja veetase hakkas Pedja jões pikkamööda langema. Metsaalused muutusid sinililledest päev - päevalt sinisemaks, kohati hakkas silma lillade õitega näsiniin ja kollakasroheline lepiklill. Männid hakkasid praksuma, esimesed käbid avanesid ja poetasid seemneid. Vahtrate ümbruses oli näha vahtraseemnete idanemist - tiibviljad pika jala peal püsti. Õitsesid haavad, raagremmelgad ja kahevärvilise paju põõsad. Mesilased sumisesid kollaseks muutunud remmelga võrades. Talvitunud emakimalased said nektarit maitsta pajude, paiselehtede ja näsiniinte õitelt. Lindudest lisandusid nädala jooksul suurnokk-vint, väike-lehelind ja lepalind.

 

Aedades muutsid lillepeenrad lumikellukeste ja märtsikellukeste vahel värvilisemaks krookuste õied. Mustsõstral, magesõstral ja läikival tuhkpuul puhkesid lehepungad.

 

Põldude äärtes õitses paiseleht.Muldade kuivamine oli pärast keltsa minekut kiire ja juba nädala algul muutusid kõrgemad künninukid siin kandis heledaks, nädala lõpupoole aga oli võimalik valikuliselt juba põlde harida. Taliteravilja ja -rapsi põllud hakkasid maastikus silma oma erkrohelise värviga. Orased oli lumiseenest tublisti hõrenenud. Looduse areng oli nädala lõpuks nii kogunenud efektiivse (üle 5 °C)  temperatuuride summa kui ka taimede fenoloogia järgi tavapärasest ligikaudu nädala võrra ette jõudnud.

 

Jõgeval, 19.04.2010.