Täna saab alguse juba 20. Matsalu Loodusfilmide Festival. Aastad lendavad sest esimene Matsalu festival toimus Lihulas 2.-5. oktoobrini 2003. aastal ja sai omale nime läheduses asuva rahvusvaheliselt tuntud Matsalu rahvuspargi järgi ehk igati mõistlik paik pakkuda loodusfilmi elamusi metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest või looduskaitsest maailma erinevatest paikadest.

MAFF pakub vaatajatele ka Eesti autorite esilinastusi. Matsalus saame näha Remek Meele dokumentaalfilmi „Suur soo“ kus näeme läbi portreefilmi Emajõe-Suursoo metsiku looduse ilu. Looduskalender tutvustas dokumentaalfilmi huvilistele: LINK

Illustreeriv materjal Liz, LK foorumist

Boonus sai omale raadiosaatja. Paremal Madis Leivits ja vasakul saatejuht

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Eile saime vaadata ETV-s iganädalast loodussaadet, kus Urmas Sellis ja Madis Leivits rääkisid tänavusest must-toonekurgede pesitsemisest veebikaamerate ees ja sellest kuidas ja miks oldi sunnitud must-toonekurgede pesaelusse sekkuma.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

On sügislillede õitsemise aeg

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,5…12,4 °C piires, mis erines normist -4,6…+1,3 kraadi võrra. Normist madalamaks jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur nädala kahel esimesel päeval.

Öökülma sel nädalal õhus ei esinenud, kuid maapinna lähedal kahe sentimeetri kõrgusel langesid termomeetrinäidud esmaspäeva öösel miinuspoolele.  Õhus oli siis Jõgeva ilmajaama andmeil sooja 1,1 °C. Maksimaalsed temperatuurid tõusid päeviti nädala jooksul 12,5…15,9 kraadini.

Pildistas LK-team

Rähni „käbipuu“

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Suur kirjurähni sügisene tegutsemine käib nii puudelt putukate otsimisega, kui kuusekäbidest seemnetega, mis on siiski nende põhiliseks talvetoiduseks. Tavaliselt leiate sellise „käbipuu“ aluselt hulga juba töödeldud käbisid ja ülejääkidest kuivad toitu otsimas väiksemad närilised.

Fotod Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Juba augustist ringi liikunud ja toitumisel märgatavad kuldnokaparved olid pärit oma põhja- või kirdesuunalistelt pesitsusaladelt meile saabunud. Meie kuldnokad võiksid olla juba talvitusalade Lõuna-Euroopas ja mõned vast ka Põhja- Aafrikas.

Kuldnokkade vanalinnud ei uhkelda enam oma kevadise särava rüüga. Lennupilt jätab meile tuttava pildi, aga sulestik paistab pruunim ja tähnilisem. Nokk tume, aga jalad ikka roosat värvi.