Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo autor Leo Filippov, Metsakasvatuse insener EPA 1974

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Me ei näe enam, kui võimsaks võivad metsad kasvada

Olen töötanud metsaülemana põlisel metsaalal, kus tehti riigimaal juba1795/96 aastal metsakorraldus selle aja metsateaduse tipptasemel. Metsakorralduse viis läbi Saksamaal ülikoolis metsandust õppinud vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800). Metsade majandamise kava koostati nn aastalankide ühtlase kasutuse põhimõttest lähtuvalt. Okaspuupuistutel oli raieringiks arvestatud vähemalt 100 aastat, kehvemates kasvukohtades arvestati raieringiks aga 150-200 aastat. Nii kasvatati kõige kvaliteetsemat puitu.

Video ja fotod Karl Adami

Puukoristaja        Sitta europaea   

Talvel on  puukoristajad näha nii aedlinnades, kui talumaastikus. Kuigi puukoristajaid sai äsja tutvustatud talilinnukaamera veebilehel jagub veel tähelepandavat: LINK

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

ELFi meeskond tunnustab ja tänab südamest kõiki, kes võtsid aega vana metsa teemal mõtiskleda ning lugusid jagada. Lugusid saabus loodushuvilistelt, metsaomanikelt, metsamajandajatelt ning matkalistelt vanuses 21 kuni 94 aastat. Saadeti luuletusi, looduskirjeldusi, arutluskäike, murekirju, samuti illustratsioone lugudele.

Loo autor Andres Kurm

Foto Arne Ader

Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaal ( www.loodusemees.ee )

Eestis on õnneks veel säilinud, kuigi vähe, vanu ja haruldasi metsakooslusi, mis pakuvad neid külastades alati esteetilist naudingut. Ma elan Lääne-Virumaal, kus viljaka mulla tõttu on ajalooliselt kujunenud väga suured põllumassiivid, mis iseloomustavad suurt osa maastikust. Õnneks on sellel maastikul säilinud veel vanasid, viljakatel muldadel kasvavaid loodusmetsi, millest paljud on vääriselupaigad. Nendele metsadele annab viljakuse lubjarikas muld ja paljud neist kuuluvad metsakasvukoha tüpoloogia järgi sinilille kasvukohatüüpi. Neis vanades metsades võib leida vanu tammesid, kaskesid, kuuski ja mände, mille võrad on laiad, mis vihjab sellele, et aastakümneid tagasi on seal olnud puiskarjamaad ja -niidud.

EOÜ tuletab meelde

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et maismaa talilinnuloenduse teine periood kestab 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Loendusi tuleb teha talvel kolme perioodi jooksul enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Mati Kose

Musttihane ( www.loodusemees.ee )

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.