Tarmo Soomere sõnavõtt omariikluse põlistumise tänupäevale pühendatud konverentsil

Pildistas Sander Hiire, VikipeediA

Tarmo Soomere

Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane.

Kogu priiuseaja vältel on loodus olnud meie strateegiline liitlane. Eesti loodus on rikkalik. Selle taga on nii muutlikud pinnavormid kui ka paiknemine Atlandi ookeani hinguse ja Euraasia mandri siseosa kontinentaalsete tingimuste piirialal. Eesti on tohutult suur kliima mõttes. Naudime mahedat merelist kliimat meie saartel ja rannikul. Kagupoolsetel kõrgendikel on aga märksa külmem ja lumi paksem.

Silvia Lotman, ELF annab teada kordaläinud ettevõtmisest

Foto Arne Ader

Peen narmassamblik ( www.loodusemees.ee )

Ehk mäletate, et pool aastat tagasi kutsusin siin üles samblikke vaatlema?

Mul on täna rõõm teada anda, et meie algatus leidis väga sooja vastuvõtu ja saime mitmeid harrastusteadlasi kaasatud ja hulga põnevaid andmeid samblikke moodustavate seente levikust meie metsades.

Kuigi teaduslikul kujul andmetest järelduste tegemine võtab veel aega, on nüüd esialgne ülevaade tulemustest teie ees. Loodetavasti saame teid ühe veidi pikema kokkuvõttega kostitada lähiajal ka ajakirjas Eesti Loodus.

Lisaks kogutud andmetele on meie algatuse üheks püsivaks tulemuseks see, et valmis hulk samblike teemalist videomaterjali, mis võiks huvitav olla väga erineva suunitlusega inimestele.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas M. Kivisild

Tuletame meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks toita, sest muidu ei soovi linnud enam loomuomaselt rännata. Inimese käest saadava toiduga harjunud linnud jäävad Eestisse talvituma ning võivad pakase saabudes hukkuda.

Kui esmapilgul tundub metsloomade ja nende seas lindude toitmine heategu, siis sageli teeb see neile kahju ja muudab inimesest sõltuvaks. Toiduga inimese lähedusse peatuma meelitatud veelinnud muutuvad nõrgaks ja kaotavad olulise osa oma instinktidest.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 366        Vanim harilik tamm

Harilik tamm       Quercus robur

Kõikjal üle maailma on harilik tamm väga pikaealine puu, kelle eluiga võib küündida tuhande eluaastani.

Meie rekordpuu vanuseks on umbes 680 aastat Tamm kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Mõõtis Alar Läänelaid 1998. aastal.

Vanimad ja võimsamad elusolendid: LINK

Keskkonnaküsimused on muutumas järjest aktuaalsemateks nii maailmas, kui Eestis. Looduskalender koos sõpradega teeb katse eesti kogukondade ja riigivõimu vahel arutleda meie loodus- ja keskkonnakaitsekaitselistel teemadel.

Ülekannet saab vaadata:

1. Facebooki live´ina: https://fb.me/e/32NcVLuDv. Facebookis saavad kõik saates osaleda - koosolekul kaasa elamiseks saab kommentaare jätta Facebooli ürituse kommentaaridesse. Need jõuavad läbi moderaator Mattias Luha Urmas Tartese arvuti ekraanile.
2. Looduskalendri uudise lehelt leiate ülekande edastuse läbi YouTube´i akna: https://www.looduskalender.ee/n/node/6165. YouTube´i kvaliteet on parem ja ei vaja sisselogimiseks kontot, kuid ei saa Urmas Tartesele ja uuele ministrile küsimusi esitada.

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes kutsub uut keskkonnaministrit Erkki Savisaart arutlema loodus- ja keskkonnakaitse põhialuste üle.

1.           Me räägime palju sellest, et kuulakem eksperte ja teadlasi, kuulakem teadust. Kes on teadlane ja kes on pseudoteadlane? Kas argumendiks on isik või teema sisu  ja öeldu seosed loodusseaduste ning loodusteadusega? Mille alusel poliitik langetab otsuse ühe või teise eksperdi kaasamiseks, kuulamiseks ja arvestamiseks ka siis, kui ekspertide öeldu võib lahkneda? Kas valime eksperdi ja tema öeldu sobivuse, meeldivuse järgi või suhestame öeldu parima tervikteadmisega?

2.           Kuidas näha puude taga metsa? Keskkonnaküsimused on keerukad ja komplekssed teemad. Kuid sageli proovitakse asju taandada üksikutele näitajatele. Vahel see õnnestub (nt. indikaatorliigid ökoloogias), vahel aga enam mitte nii hästi. Kui näiteks kliimateemades keskenduda vaid konkreetsete juhtude emissioonidele, jättes protsess seostamata tervikringega. Olgu siin käsitlused veiste metaaniemissioonidest või argumentidest metsamajanduses. Üksik ja üldine, põhjus ja tagajärg − kes paneb kokku terviku? Milline on ministeeriumi terviknägemus oma rollist looduskaitse tagamiseks Eestis?

3.           Meil on paljude tegevuste puhul kasutusel ajamääratlused, olgu selleks elurikkuse vähenemise peatamine aastaks 2010, siis 2020, või kliimaeesmärgid 2030, seejärel 2050. Kas see pole mitte silmakirjalik, kui ajaeesmärke täitmise asemel pidevalt nihutatakse? Meie Põhiseaduse preambulas on öeldud "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis […] peab tagama Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade." Meil kehtib Looduskaitseseadus ja EL Loodusdirektiiv, Linnudirektiiv. Kuidas meil õnnestub täita meie enda Põhiseadust ja teisi kehtivaid seadusi, kui me suhtume tänastesse keskkonnateemadesse tihtipeale nii, et las järgmised põlvkonnad lahendavad? Tuuakse ettekäändeks erinevaid põhjuseid alates majanduslikest ja tehnoloogilistest argumentidest (rohepööre on liiga kallis, rohetehnoloogiad nõuavad veel suuremat maavarade kasutamiste jms.)  ja lõpetades kohati ka reaalsuse eitusega (inimene pole põhjustanud). Samas teame, et maavarade nappus tekib vähemalt sama kiiresti ka tänaste tehnoloogiate ja käitumismustritega jätkatakse. Kuidas saame tagada kehtivatest seadustest kinnipidamise?

Saate ülekannet, filmimist ja monteerimist teostab MTÜ Noor-Ise-Loom. Saadet saab toetada annetusena MTÜ arvele:

MTÜ Noor Ise-Loom
EE892200221066854244

MTÜ on Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri. „Tulumaksuseaduse” § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isikule tehtud kingitused ja annetused on maksuvabad.