Jäljed jäädvustas Ahto Täpsi, kommenteeris Riinu Rannap

Rohukonn        Rana temporaria

Loodusemehe kalender ilmub tänavu juba kolmandat aastat. Nagu ikka, on see A3-formaadis ja sisaldab riigipühi, maarahva pühi ning kuuväe tsüklit. Viimane märgib kuu kõvade ja pehmete aegade vaheldumist, mille järgi on peetud mõistlikuks sättida külviaegasid, pesu pesemise aegasid, palkide varumise aegasid ja mida kõike veel.

Loodusemehe kalendri aasta toetub maarahva looduslähedasele ajaarvestusele, milles neli pööripäeva piiritlevad nelja aastaaega ning neli harjapäeva – talihari, künnipäev, karusepäev, kolletamispäev – märgivad vastavate aastaaegade fenoloogilisi haripunkte.

Pildiliselt pühendub seekordne Loodusemehe kalender Eestimaa elurikkusele. Kalendri kaanefotol näeme rebase portreed, mis on pildistatud sekund enne uruhiire tabamist.

Linnuvaatleja annab teada

Illustreeriv foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Viiendat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus (linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2021) on lõpule jõudnud ja selgunud on 2021. aasta Eesti parimad linnutundjad!

Hea meel on tõdeda, et sel aastal oli taas osalejaid eelmistest aastatest rohkem. Kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146, 2018. aastal 229, 2019. aastal 240 ja 2020. aastal 268 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 283 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kõigepealt aga viimasest voorust. Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 144, sealhulgas algajaid 120 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 25 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Eesti Loodusmuuseum annab teada

Pildistas Rauno Kalda

Alates 30.novembrist on Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis avatud fotonäitus “Nahkhiireuurija (t)ööelu”. Näitusel saab tutvust teha nahkhiirte ja nende uurijate argipäevaga.

Nagu näituse nimigi vihjab, saab näituse vahendusel tutvuda nahkhiire uurijate (t)ööelu argipäevaga. Fotod on kogunenud viimase 7 aasta jooksul toimunud riiklike välitööde käigus ning nende hetkede tabamine on nõudnud fotograafilt osavust ja kannatlikkust, aga ka kiiret reaktsiooni.

Fotod Arne Ader

Jääkosklad. Dirhami sadam ( www.loodusemees.ee )

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklate suurem läbiränne algas paari nädala eest ehk teistest kosklatest umbes kuu aega hiljem. Tegutsevaid linde märkame nii sisevetel (jõgedel ja järvedel), kui rannikumerel, vahel suurte parvedena. Kui sisevetel hakkab moodustuma jääkaas siirduvad jääkoskalad rannikumerele või rändavad avavee otsinguil lõuna poole. Talvitujaid jääb jäävabadele aladele päris arvukalt ehk üle viie tuhande isendi. Sagedamini Soome ja Liivi lahe rannikualadele, aga pehmetel talvedel meie suurematele jõgedele.