Teated


Kõik artiklid avaldamise järjekorras.

Vorstirohust

R, 08.08.2025 - 00:25

N, 07.08.2025

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Soolikarohud õitsevad

Foto Arne Ader

Soolikarohi

Soolikarohi ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

 

Meie loodusesse jõudis harilik soolikarohi jääaja järgselt, aga taim pärineb steppidest.

Metsade areng tõrjus stepitaime lagedamatele aladele ja rannikule sest

stepitaimed taluvad ka soolakamat keskkonda. Õitsejaid kohtame nii mererannikul, kui kuivadel kruusateede veertel, aga soolikarohu kogumid ilmestavad ka põlluveeri.

Kaali järv tänavu suvel

Pildistas Kristel Vilbaste

Kaali järv 9. augustil

 

Kui Kaali järve põhjalikumalt puhastati 2003. aasta põuasuve järel polnud veeseis nõnda madal, kui hetkel väidavad kohalikud.

Viimane suurem vihmasadu oli Saaremaal paari nädala eest, seevastu Lõuna-Eesti kaevud on kenasti vett täis.

Kaali kraatri lugu saab lugeda ajalehest Sirp: LINK

Kaali järv

32. NÄDAL 3.8.2020.- 9.8.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Õunad püüavad pilku

Nädala esimene pool oli sajune ja normile lähedase temperatuurirežiimiga.

Varesed on hämmingus

Varesed on hämmingus (foto Tiit Keppart)

Esmaspäevast kolmapäevani tuli vihma 27 mm. Põllutööd seiskusid. Kõige sajusem oli teisipäev, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes 16 mm ja relatiivne õhuniiskus ei langenud ööpäeva jooksul alla 90%.

Eesti must-toonekurel läheb nigelalt, sest …

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Eesti on must-toonekure (Ciconia nigra) levila põhjapiiriks. Paraku on nende arvukus Eestis, aga ka Lätis ja Leedus, langemas: kui 1990. aastatel hõivasid must-toonekured Eestis 100–120 pesitsusterritooriumit, siis tänaseks on neid alasid poole vähem. Lääne-Euroopas, kust liik taandus möödunud sajandi esimesel poolel, on populatsioon tänaseks taastumas, kuid liigi põhilevilas Ida-Euroopas on arvukus jällegi langemas.

Kuigi must-toonekurg on pelglik liik, kelle pesitsust ei ole võimalik seetõttu ka vahetult jälgida, selgitasid Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Kotkaklubiga Eesti must-toonekurgede vähenemise põhjusi veebi- ja rajakaamerate abil.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.