Maad katva teedevõrgu kogupikkus on vähemalt 64 miljonit kilomeetrit, aastaks 2050 lisandub tõenäoliselt 25 miljonit kilomeetrit. Kuigi kahtlemata on inimkonnale maanteede ehitamine kasulik, mõjutab selline mastaapsus loodust: hävivad ja killustuvad elupaigad, kaasneb müra- ja valgusreostus ning pidev inimhäiring.

Pidades silmas suurte imetajate ohtlikkust inimelule kokkupõrkel autoga, pööratakse teede turvalisusele üha rohkem tähelepanu. Kuigi teedel hukkub ka teisi, väiksemaid loomi (Kanadas ja USA-s näiteks kokku kuni 340 miljonit lindu aastas), ei pöörata lindude hukkumisele erilist tähelepanu – nemad inimesele ohtlikud ei ole.

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud linnu- ja loomaliikidel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkusattumise võimalused.

Määramisvõistluse 6. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 5. voorus oli 142 osalejat, kellest algajaid 112 ja edasijõudnuid 30. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 49 ja edasijõudnutest 6 osalejat.

Harilik köömen       Carum carvi

Tagasihoidlikult õitsevad väikeste, sarikaliselt paiknevate, aga elegantsete õitega kahe- või mitmeaastased köömnetaimed.

Meie looduses üpris tavalised, hoides „inimese lähedusse“ ja kasvades inimmõjutatud taimekooslustes. Asulate või talude ümbruses, niitudel, teede veertes… 

Taime vars jääb lühemaks ja peenemaks, kui meie teistel sarikalistel. Kehades kasvukohtades küündides vaid paarikümne sentimeetrini, aga sirgub pea meetriseks soodsates kasvukohtades.