oktoober 2019

Kasetriibud

Postitas Looduskalender - P, 06.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaselehed kolletavad

Kaselehed kolletavad ( www.loodusemees.ee )

Aasta kõige pimedam aeg on käes.

Sügismasendust suudab peletada ainult keskpäevane päike, mis muudab kõik puud kullakoormateks ja vahtra ladvaoksad pidevaks punaseks päikesetõusuks. Aga läheb veel aega ja sügistormid sikutavad selle kauni rüü puudelt, järgi jäävad vihmamärjad tumedad tüved ja porihall maapind.

Siiski, siiski on üks õilishing looduses, kelle kuub on valgemast valgem ja kes oma lehitu musta oksakäega otsekui viipaks lumele – “tule juba, näe, mina olen sama valge, teeme ilma taas helgeks”.

Need valged lumeootajad on kased. Kased on noorena küll punaka koorega puud, aga selgelt nähtav must-valge koor tekib neil umbes kümnendal eluaastal.

Sierra blogi: sissejuhatus

Postitas Aasta Loom - P, 06.10.2019 - 09.00
Sisu

Video: Aale Kuks

 

 

Tere, minu nimi on Sierra, olen hispaania mastif ja töötan karjavalvekoerana Valgamaal Rõõmu talus. Minu perenaine on Aale.

Mõni aeg tagasi sündis mul üheksa kutsikat. Et neist sirguvad karjavalvekoerad, kasvatan oma pesakonda lammaste keskel, nii harjuvad kutsikad algusest peale karja juures elama. Esimesel elunädalal ei tee kutsikad muud, kui söövad ja magavad. Et nende kõht korralikult läbi käiks, pean neid pidevalt keelega masseerima.

Rändlindude vaatluspäevad

Postitas Looduskalender - L, 05.10.2019 - 10.20

Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma. Ilm on igati sobiv.

Veelindude seire Põõsaspea neemel

Projektijuht Margus Ellermaa

Sajatuhandene päev! - 3.10

Eile pärastlõunal tuule keeramisega kaasnenud tihe ränne sai hommikul ainult hoogu juurde: esimese kolme tunniga möödus ligi 50.000 parti ja laglet. Õhtuks kogunes ankeetide peale veidi üle saja tuhande linnu – selgelt seni hooaja parim ja võib ka parimaks jääda. Aulil Clangula hyemalis on käsil juba põhiränne (32.500 r). Teine massiline liik oli valgepõsk-lagle Branta leucopsis (31.600).

Aulid - 4.10

Luulekonkurss "Kopral kodu kaldavees"
Avapilt
Aasta Loom L, 05.10.2019 - 10.00
Sisu

Kanuumatkalised varakevadisi kopraid uudistamas. Foto: Indrek Haas, joematkad.ee

 

Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee kutsuvad taas koolilapsi
osalema aasta looma teemalisel luulevõistlusel. Lugusid ja luuletusi on esitama
oodatud kõik huvilised algklassidest gümnaasiumi lõpetajateni ning parimaid kirjutajaid
premeeritakse auhinnaretkega.

 

Tänavuse luulevõistluse peategelaseks on aasta loom kobras, kes on Eesti
looduse suurim insener ja majaehitaja. Kopra loodud koprakuhilad, käigusüsteemid
kaldavööndis ning paisud loovad uusi elupaiku nii piibriperele kui ka nõnda paljudele
teistele, et kohati jääb mulje – kuidas me koprata hakkama saaksime?

Põmmpea, hallpea-rähnist

Postitas Looduskalender - L, 05.10.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn pihlamarjaga

Hallpea-rähn pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalavahetusel tulin metsaretkelt ja nägin koos sõpradega, kuidas mu maamaja pööningul üks lind ikka põmm ja põmm vastu pööningu aknaklaasi prõmmib. Tuulekastid on majal lahti ja suvel teevad sinna pööningu serva pesa nii linavästrik kui ka kärbsenäpp. Seekordne tegelane aga oli suurem ja rohelisem ja järjekindel põmmpea.

Sai siis toodud redel ja pööningule mindud. Suurest peaga klaasi vastu tagumisest lebas heinte peal maas roheline rähn – hallpea rähn. Juba kevadel olin olnud murelik, sest ühtegi hallpead polnud metsas enam hüüdnud. Ümberringi on palju metsa raiutud ja neil polegi enam kusagil olla. Ka nüüd mürises naabruses harvester. Ka öösel. Pole siis ime, et linnud majja põgenevad.

Seenesaagikus on tänavu kohatine

Postitas Looduskalender - R, 04.10.2019 - 12.12

Pildistas LK lugeja Aita Raud

Sügis  on imeline, metsast võib leida ka selliseid ilusaid  laudikuid. Kohilas 2. oktoobril

Seenesõpradele on sügisene mets olnud alati huvipakkuv ja avastamisrohke.

Huvilistele võiks soovitada FB lehte Eestimaa seened, kuhu vaid nädalaga on kogunenud palju huvitavat pildimaterjali ja võimalusel on seeneliike kommenteerinud nii asjatundjad, kui asjaarmastajad: LINK

Lugu hiirvaikusest ja kaelushiirest

Postitas Looduskalender - R, 04.10.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus 

Kaelushiir lehesajus www.loodusemees.ee )

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.

Merikotkaste kaitse tegevuskava kuni aastani 2024

Postitas Looduskalender - R, 04.10.2019 - 09.09

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Merikotkas 

Merikotkas www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti merikotka kaitse tegevuskava aastateks 2020- 2024 näeb kõige olulisema kaitsemeetmena ette merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ja pesitsusaegse raierahu tagamise.

Oluline on jätkata ka maaomanikele saamata jääva tulu kompenseerimist, kaardistada seni teadmata pesad ja üle vaadata plii kasutamine jahinduses, kuna ligi pooled uuritud hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgistuse tagajärjel.

Eesti rannikualadel, suurte siseveekogude ja jõgede lähedal pesitseb ligi 300 paari merikotkaid. Kuigi vahepealsest arvukuse madalseisust on edukalt üle saadud, on ajalooliselt Eesti aladel elanud merikotkaid rohkem kui praegu. Kinnitatud kava rakendamise tulemusel peaks 15 aasta pärast olema Eestis 400 paari merikotkaid.

Värske teabeleht Tiirutaja

Postitas Looduskalender - R, 04.10.2019 - 08.08

EOÜ annab teada

Äsja ilmunud teabelehes Tiirutaja kirjutab Tuul Sepp kliimamuutuste mõjust lindudele - millised linnurühmad on sellele kõige tundlikumad ja kas inimene saab midagi teha.

Jätkuvad aasta linnu valimise retrospektiiv ja Toomas Jüriado meenutused aasta linnu markide teemal. Persooniloos saame lähemalt tuttavaks Vilju Lillelehega, kes tähistas septembris oma 80. sünnipäeva. Agu Leivits kirjutab Kabli linnujaama sünnist 50 aastat tagasi. Veel saab lugeda ühingu suvepäevadest, Põõsaspeal toimuvast rändlindude seirest ning punajalg-pistrike massilisest rändest.

Loe Tiirutajat veebis: LINK

Oluline teave meie metsades liikujatele

Postitas Looduskalender - N, 03.10.2019 - 10.35

Foto Kaarel Kaisel

Hommik Kasari luhal. Matsalu

Hommik Kasari luhal. Matsalu

Alates 1. oktoobrist võime metsateedel näha tavapärasest erinevat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke. Alanud on ajujahi hooaeg põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele.

Kuidas peaks käituma seeneline, marjuline või looduses hulkuja, kui olete sattunud ajujahi alale?

Põhiliselt nädalavahetustel toimuv ajujaht ajab suurulukid liikuma, seega tuleb ka  autojuhtidel olla isegi suurematel maanteedel tähelepanelikum sest suurulukid ületavad olude sunnil isegi suuremaid maanteid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.