oktoober 2019

Hiite kuvavõistlus - 2019

Postitas Looduskalender - N, 03.10.2019 - 09.39

Hiite Maja annab teada

Taevaskoja Neitsikoobas. Foto Jaanika Viirmaa

 Kuni 15.10, saab saata fotosid hiite kuvavõistlusele. Oodatud on põliste looduslike pühapaikade pildid nii Eestist kui mujalt maailmast.

Võistluse peaauhinnaks on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

12. korda toimuva rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Nädalavahetusel on rändlindude vaatluspäevad

Postitas Looduskalender - K, 02.10.2019 - 08.08

EuroBirdwatch 2019

Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma.

Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või avalikul lindude vaatlemise üritusel. Märgi üles nähtud ja kuuldud liigid, iga liigi puhul isendite arv, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad. Andmed palume sisestada esimesel võimalusel andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka portaali eElurikkus.

Huvilised saavad osaleda avalikel lindude vaatlemise üritustel Põõsaspea neemel ja Pärnus.

Algab aialinnupäeviku lõpuspurt

Postitas Looduskalender - K, 02.10.2019 - 07.07

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Punarind

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse aialinnupäeviku viimane nädal on käes! Kuna ränne alles käib, siis võib aias kohata veel mitmeid selliseid linde, keda kevadel ja suvel mingil põhjusel ei näinud. Peaasi, et ilm soosiks lindude liikumist.

Esmalt tasub oma päevikust kohatud linnuliikide lehe lõpuosast üle vaadata, millised tavalised liigid veel nägemata on. Tõsi, osad neist ületavad praegu juba Vahemerd, kuid ülejäänute osas pole lootus veel kaugeltki kadunud. 

Lugusid Eesti lindudest II. Sügis ja talv

Postitas Looduskalender - T, 01.10.2019 - 12.10

Postimees kirjastuselt on ilmunud

Lugusid Eesti lindudest II. Sügis ja talv

Olav Renno

240 lk, kõva köide

Postimees Kirjastus

Kui valdav osa rändlinde lahkub talvitama sobivama ilmaga paikadesse, ei jää siinne linnuelu siiski soiku.

Äsja ilmunud raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno rohkem kui 70 lindu, kelle toimetamist on põnev jälgida just sügiskuudel või juba lume saabudes.

Lisaks pakuvad huvitavat lugemist lood liikide eripärasest toitumisest, ööbimisharjumustest ja linnustiku üldisest käekäigust meie kiiresti muutuvas maailmas.

Linnulugusid ilmestavad Arne Aderi, Remo Savisaare, Sven Začeki jt Eesti loodusfotograafide tabatud hetked.

39. NÄDAL 23.9.2019.- 29.9.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Looduskalender T, 01.10.2019 - 11.11

Lehtede värvumine on alanud

Nädal algas tugeva öökülmaga. Õhus mõõdeti Jõgeval minimaalseks temperatuuriks esmaspäeval -3,4 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C ja rohul -10 °C. Rohi oli hommikul tugevas hallas ja muld põllul kuni ühe sentimeetri sügavuseni pinnalt külmunud. Külm võttis ära paljudes aedades rikkalikult õitsenud peiulilled e tageetesed ja mitmed teised suvelilled.

Päeval soojenes õhk esmaspäeval ligi 10 kraadini ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 3,3 °C, mis on viimase 97 aasta keskmisest kuue kraadi võrra külmem. Tugev öökülm (õhus alla -2 °C) esines tänavu 1922. aastast algava vaatlusrea keskmisega võrreldes ligi kaks nädalat varem.

Valvas lind ei ole argpüks

Postitas Looduskalender - T, 01.10.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.