Viimastel kümnenditel toimunud lindude arvukuse vähenemine pälvib üha enam tähelepanu – viidatakse kliimamuutuste mõjudele, halvenenud oludele talvitamisaladel või küttimisele rändeteel. Teiste linnurühmadega võrreldes on arvukus vähenenud kõige rohkem põllulindudel – sealhulgas ka kiivitajal (Vanellus vanellus) – ning põhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust ja pesarüüstet. Milline peaks olema liigikaitse, et peatada põllulindude arvukuse langus?

Kiivitaja / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Suitsupääsuke     Hirundo rustica

Kablis täna (6:00-14:00) rändel kevadrekordiliselt 5660 suitsupääsukest, muid pääsukesi alla 100 isendi.

Märkimisväärne oli ka valgepõsk-lagle ränne - isendeid oli küll vaid 4700, aga Kabli eelmine kevadränderekord paranes viiekordselt. Lagle rändas udust või muust tingituna tavapärasest palju rohkem ida pool. Ilmselt tänu sellele linnujaama kõigi aegade liiglistist puudunud punakael-lagle sai lõpuks ka sinna lisatud (rändel kolm isendit).

Maikuu on Eesti rahvusringhäälingus keskkonnakuu, mil vaatajate ja kuulajateni jõuab palju põnevat dokfilmidest linnuteemaliste viktoriinideni ja esimene nädal keskendub just lindudele.

Maikuu algab erilise loodusnädalaga, mis viib raadiokuulajad ja televaatajad kirevasse linnuriiki.

Vaatajatelt saadud piltidest ja ja videodest on kokku monteeritud lühiklipid, mida näidatakse alates 4. maist ETV saates "Igal linnul oma nägu".

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Viimastel päevadel on looduses liikujad salvestanud videosid karude liikumistest seejuures paaris liikuvate vanaloomadest, kui emakarust poegadega ja neid erinevas meedias avaldanud.

Vaatame millised ajajärku pruunkarud maikuus elavad.

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

LK vaatajatele juba harjumuspärane pesakaamera.

Aga teadmiseks, et Euroopas riikidest pesitseb suur-konnakotkaid vaid Eestis ja Poolas (mõlemas üle kümnekonna pesitseva paari). Enim pesitsejaid leidub Venemaal (üle 600 paari), Valgevenes ja Ukrainas.

Isaslind Tõnni nägime tänavu kaamerapildis esmakordselt 5. aprillil, teadupärast suur-konnakotkad Eestis ei talvitu.

Klõpsa pildil, avaneb otsepilt Youtube´is. Karin (tagumine) ja Indrek (eespool). Kaader videost (Moira LK foorumist).

Otsepilt / Youtube | uudised | foorum

Täna Karl II jälle üksi

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kuidas noor veel mittepesitsemise eas emaslind kaamera ette jäi?

Karl II on pesal üksikuna veetnud peaaegu kuu. Pesitsevatel must-toonekurgedel on munad pesas ehk pesaelu käib täiega.

Esimesel mail ilmus pealelõunasel ajal pesale emaslind – elevust tekitav uudis, aga lind paistab kõhna ja ka määrdununa.  

Rasvatihane      Parus major

Kindlasti on nii mõnigi tihase pesakastikaamera jälgija märganud, et õhtul magama tulles paneb rasvatihane noka tiiva alla ja ajab end hetkega puhevile. Miks ta seda teeb? Kuidas selline puhevile ajamine toimub? Kuidas suled selliselt puhevile lähevad ja niimoodi püsivad? On linnul selleks mingid lihased?

Kollane kuldtäht       Gagea lutea

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad. Kuid see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähed mõjuvad, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.