veebruar 2023

Kirjutas ja pildistas Uudo Timm

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Vaatamata sellele, et veebruar on meil keskseks talvekuuks, hakkab loodus vaikselt kevadeks valmistuma ja viimaste aastate heitlik ilmastik annab sellele järjest rohkem hoogu juurde. Nii võimegi juba mõnes tuulevarjulisemas ja päikesele avatud kohas näha üsna pikaks veninud sarapuu ja lepa urbi. See aga tähendab, et puud on neisse just nüüd suunanud oma vitamiini- ja energiavarusid.

Foto Arne Ader

Kolm sokku ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Sarvi hakkasid esimesed sokud kasvatama umbes aastavahetus paiku ja umbes kuu jagu kasvanult paistavad pehmed ja sametise nahaga ümbritsetud sarved loomade erineva suurusega. Sarvede arengut mõjutavad sarvekandjatel kaks hormooni: sugu- ja kasvuhormoon.

Pildistas LK-team

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.

Ülesvõtetel näete meie tavalisema ja tuntuima liigi kase-maltsaüraski tegevusjägi.

Miks ikkagi maltsaürask?

Foto Sven Zacek

Video salvestas Karl Adami

Jäälind ( www.loodusemees.ee )

Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust peaks olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jaanuari viimasel päeval lumikate puudus

Nädal algas soojade, kuid tuuliste ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 2,7 °C ja teisipäeval 1,9 °C, minimaalsed termomeetrinäidud jäid õhus null kraadile lähedasteks. Sadas vihma, lörtsi ja lund. Avamaastikul puudus lumikate hommikuse seisuga esmaspäevast kolmapäevani.

Kolmapäeval sadas lumi uuesti maha

Kirja pani Kalle Kõllamaa ja pildistas Nele Sõber Keskkonnaametist

Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.

Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.

Video salvestas ja pildistas LK-team

Keldriöölased

Nn „vana aja“ keldrites, kus säilitatakse juurvilju, õunu ja  hoidised, on talvevõõrad leidnud omale rahuliku paiga, et talveaeg üle elada.

Kusagil kõrgemal ehk sagedamini keldrilael või kiviseintel võime märgata heledamate tiibadega keldriöölaseid või tumedamate tiibadega paakspuuvaksikud. Tähelepanelik võib leida ka teisi talvitujaid…

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Pildistasid LK-team ja Arne Ader

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir       Eptesicus nilssonii

Põhja-nahkhiire seljakarvastik paistab kahevärvilisena sest aluskarv on tume ja seetõttu võivad tumepruuni aluskarvaga nahkhiired erinevatena välja näha. Nende nägu ja lai koon paistavad mustjatena, kõrvad lühikesed ning ümarad.

Tavakeldrites kohtamegi sagedamini mustja seljakarvastiku ja pruuni karvastikuga pruun-suurkõrvu.

Foto: Valeri Štšerbatõh

Läänemaal, detsember 2010

Hunt ehk susi     Canis lupus

Täiskuu aeg mõjub rahutukstegevalt nii inimetele, kui looduses toimetavatele loomadele. Meie tippkiskjate soojätkamise ajaks eraldub karjast nn alfa vanaloomade paar, et emaslooma kiimaaegu mis kestab kuni paar nädalat segamatult omavahel veeta.