Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Nahkhiire neljapäev: andke teada suvekolooniatest!

Postitas Aasta Loom - N, 30.04.2020 - 11.52
Sisu

 

Hoolimata kevadistest oludest väljaspool koobast on nahkhiirekaamera vaatevälja jäänud nähtavale veel 3-4 looma. Täpsemal vaatamisel paistab aeg-ajalt siiski väikest nihelemist ning sättimist. Seega on tegu täiesti elusate ja tegusate tiigilendlastega, kes on otsustanud koopa turvalistesse oludesse natuke pikemaks paigale jääda. Kellel meist ei meeldiks vahel hommikuti natuke pikemalt põõnata !? Muide nahkhiirtel aitab seinaküljes püsida spetsiaalne käõluste süsteem, mis võimaldab neil rippuda ilma lihasjõudu kasutamata.

 

Hallhaned pesitsevad

Postitas Looduskalender - N, 30.04.2020 - 11.11

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

 

Hallhani ehk roohani       Anser anser

 

Pesitsevad hallhanede paarid on pesad rajanud tihedalt roostunud merelahtede servaaladele või meie merelaidudele läänepoolsetes maakondades. Väga harva on pesitsetud rannikulähedaste järvede roostikes.

Noori kuni paari aastased hallhanesid kohtame salkades sest nemad veel ei pesitse.

VIDEO: tihaseemand sätib ennast öömajale

Postitas Looduskalender - K, 29.04.2020 - 23.23

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hommikul peaks pesas olema neljas muna

 

Rasvatihane        Parus major

 

Pesasse jõudmise ajal oli Saaremaal õhusooja ainult kolm kraadi ja põhjatuulega võib öösel päris vilu hakata. Linnud mõistavad oma suled turri ajada ja mõnusas mikrokliimas ööbida.

Nagu juba öeldud peaks hommikuks emalinnul pesas olema neljas muna ja seejärel pesakastist välja keha kinnitama. Tegelikult jõuame enne haudumise algust meile nii tuttavast linnust veel nii mõndagi kirjutada.

Poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks saab taotleda riigipoolset toetust

Postitas Looduskalender - K, 29.04.2020 - 14.14

Keskkonnaameti teavitus

Keskkonnaamet kutsub taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi

Liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele saab kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.