Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Ussilaka-jänesekapsa kooslus

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

Kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel ja vähem sõidetavate kruusateede veertes. Õnneks pole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimeliigiga teda segamini ei ole võimalik ajada.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Ujuv penikeel

Ujuv penikeel         Potamogeton natans

Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, kuid paljud liigid paistavad omavahel äärmiselt sarnased välja.

Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites ja eriti viimasel ajal kollaseks värvunud ujulehtedega hakkab veekogudel silma. Seega ei ole ka raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud ja taimed taluvad isegi ajutist kuivale jäämist.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Kõik näsiniine taimes on mürgine ja suure täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine. Seda taime tuleb kindlasti  tunda. Lisaks tähendab liiginimigi mezereum pärsia keeles „tapma“.

Näsiniined kasvavad hajusalt üle Eesti, seda viljakamatel ja lubjarikkamatel muldadel, kas segametsade alusrindes või veidi soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev, kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetri kõrguseks, kuid jääb üldjuhul madalamaks.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Hallvares

Rekord nr. 772     Rände pikkused – hallvares

Hallvares         Corvus cornix

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Punane leeder

Punane leeder              Sambucus racemosa 

Punase leedri marjad on mürgised ja võivad tekitada söömise järgselt seedehäireid, kui on söödud üle kümne marja (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus).

Läikivpunased marjakobarad panevad endid märkama.