Raudkull         Accipiter nisus

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Kuna Eestis pole teada pikka aega järjepidevalt puiskarjamaana kasutatud alasid (seda pole küll ka uuritud), siis ei saa ka üldjuhul rääkida nende taastamisest. Taastada saab võsastunud puisniitu, mida kavatsetakse kasutusele võtta puiskarjamaana. Sellisel juhul ongi mõistlik toimida nagu puisniidu taastamisel.

Rekord nr. 543       Suurimad püütud vimmad

Vimb        Vimba vimba

Suhteliselt vähetuntud kala, aga vahel teda ikka püütakse.

Rekordkalad:

1,49 kilogrammi (kala pikkuseks 43 cm) ja püütud Pärnu lahest 1959. aastal. 1,3 kilogrammi, kala püüti Pärnu jõest 2002. aastal.

Loe lisaks Kalapeediast: LINK

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Vaatamata sellele, et veebruar on meil keskseks talvekuuks, hakkab loodus vaikselt kevadeks valmistuma ja viimaste aastate heitlik ilmastik annab sellele järjest rohkem hoogu juurde. Nii võimegi juba mõnes tuulevarjulisemas ja päikesele avatud kohas näha üsna pikaks veninud sarapuu ja lepa urbi. See aga tähendab, et puud on neisse just nüüd suunanud oma vitamiini- ja energiavarusid.

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Sarvi hakkasid esimesed sokud kasvatama umbes aastavahetus paiku ja umbes kuu jagu kasvanult paistavad pehmed ja sametise nahaga ümbritsetud sarved loomade erineva suurusega. Sarvede arengut mõjutavad sarvekandjatel kaks hormooni: sugu- ja kasvuhormoon.