Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Naerukajakad jääl ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 555      Vanim teadaolev naerukajakas

Naerukajakas        Larus ridibundus

Lind rõngastati 24. juunil 1987. aastal Iklas ja taasleiti 22. aprillil 2012. aastal Lätist Rumbulast. Naerukajaka  elu pikkuseks jäi 24 aastat, 9 kuud ja 29 päeva. Keskmist kasvu linnu kohta päris kõrge eluiga.

Naerukajakate saabumisest: LINK

Jälgi pildistas LK-team

Karu on Alutagusel sammunud üle metsatee

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Lumikattega talvedel on karujälgi märgatud tavapäraselt märtsikuu esimesel kümnepäevakul ja varased ringi liikujad on üldjuhul isasloomad. Emaskarud tulevad talvepesast välja hiljem ja need kes aastavahetuse  paiku poegisid vast alles kuu aja pärast.

Erametsaliidu video

Kevad ja suvi on lindude pesitsuse kõrgaeg. Et pesitsevaid linde võimalikult vähe häirida, soovitame kevadsuviste raiete planeerimisel võimalusel kinni pidada järgmistest nõuannetest.

Tööde planeerimisel pööra tähelepanu metsakasvukohatüüpidele.

Fotod Arne Ader

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Jäälõhkuja ( www.loodusemees.ee )

Ahto Kaasik kirjutab Maavalla veebilehel: „Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.

Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.

Lindude ootamine ja saabumine on maarahvale olnud alati eriliselt tähenduslik. Kevadekuulutajate saabumine paneb sydame kiiremini põksuma ja toob suule rõõmsad tervitussõnad“.

Pildistas LK-team

Männitaelik ehk männipess        Phellinus pini

Nagu nimi ütleb kahjustab männitaeliku poolparasiit vanemaid mände ja märkame kübarat tüvel mõne meetri kõrgusel ning tavaliselt üksikult. Terava servaga tumepruun männipessi kübar on terava servaga mille pealispind võib olla kaetud kas rohekate samblike või vetikatega. Alaküljel näeme suuri kollakaspruune poore.